fbpx
Close

3 võtmesõna Pärnu ja Saaremaa poolfinaalseeriast

Reijo Mälton
Pärnu Võrkpalliklubi. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eesti meistrivõistluste eeldatavas tasavägisemas poolfinaalpaaris läks finalisti selgitamiseks vaja kõigest kolme mängu, kui Pärnu alistas 3:0 Saaremaa.

Pärnu, kes oli hooaja alguses suurtes raskustes oma mängu leidmisega, on nüüd tõeliselt hea hoo sisse saanud, kui poolfinaalseerias alistati üllatavalt kiirelt tiitlikaitsja. Võtsime kolme võtmesõnaga kokku Pärnu edu ja Saaremaa languse põhjused.

1. Diagonaalründajad (ehk rünnakuliidrid)

Ma usun, et paljud võrkpallisõbrad on minuga ühel nõul selles, et Pärnu brasiillasest pommitaja Chiozba Neves Atu mängis oma Saaremaa ametivennad selgelt üle. Atu kogus kolme mänguga 77 silma, samas kui saarlaste diagonaalid Samuel Boehm ja Siim Põlluäär tõid kahe peale kokku kõigest 56 punkti. Tõsi, ka tõsteid sai kohvimaa ründaja enam (151 saarlaste 135 vastu). Isiklikus plaanis võib poolfinaalseeria ebaõnnestunuks lugeda Saaremaa kapten Põlluäär, kes kogus kolme mänguga kõigest 23 punkti.

2. Blokk (ehk kaitse ja mängulugemine)

Kui ülejäänud elementides olid võistkonnad üpriski võrdsed, siis Pärnu suutis Saaremaa blokiga ära “kägistada”. Suvepealinna pallurid teenisid sulustamisega 46 punkti, millest suisa 21 tulid seeria teises mängus. Saaremaa suutis vastu panna 28 edukat blokeeringut. Siinkohal tuleb kiita pärnakate vastuvõtuosakonda ja sidemängijat Martti Keelt, kes oskas tõsteid piisavalt hästi laiali jagada. Blokikuningaks kerkis lätlane Toms Švans 15 sulustamisega, neist 8 tulid kolmandas mängus.

3. Pink (lühem, ent efektiivsem)

Pärnu ajas terve seeria läbi sisuliselt ilma vahetusteta, sest väärilisi asendusi lihtsalt polnud. Kõik, kes mängu alguses platsile tulid, rassisid lõpuni. Tehti vaid üksikuid vahetusi servimiseks. Suuremateks eranditeks võib pidada esimeses kohtumises Ilja Kovalovi hüppeliigese vigastuse järel platsile jooksnud Atvars Osolinši ja teise mängu teises pooles Siim Ennemuisti välja vahetanud Tamar Nassarit. Mõlemad mängisid edasi kuni seeria viimase punktini välja. Saaremaal oli vangerdamisruumi küll ja veel. Kui saarlaste mängijatest oli kellelgi halb päev, tuli pingilt võrdväärne asendus. Luksus, mida Pärnu klubil polnud võtta. Nagu näitab ka seeria tulemus, polnud Saaremaal pikast pingist suurt tolku.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et edasi läks sellest paarist see, kes rohkem võita tahtis. Oma roll oli ka muidugi õnnel, kuid teatavasti õnn soosibki tugevamaid. Nagu ütleb võrkpalli vanasõna: tibusid loetakse kevadel.

Teksti autor: Reijo Mälton

 

 

 

scroll to top