Spordi tegemine on üldiselt tervisele kasulik tegevus ning paljud meist veedavad rõõmuga mitmeid tunde jõusaalis, palliplatsil või jooksurajal. Kuid nagu kõige heaga, küsime endilt, kas on ka teine pool medalit? Mida teha, kui spordi mängimine põhjustab vigastusi? Kas peaksime treeningpuhkust võtma, et meie traumad paraneksid?
Spordivigastused on sportlaste ja aktiivsete inimeste igapäevaelus üsna tavalised. Nad ulatuvad lihtsatest venitustest kuni keeruliste luumurdudeni ning võivad tuleneda nii vigastustest, eriti korduvatest, kui ka liigsest treenimisest. Mis tahes spordivigastus, olgu see väike või suur, võib olla valus ja põhjustada ebamugavusi ning mõjutada sinu võimet harrastada edasi sporti.
Ennetamine on siin parim ravi. Alati ei ole võimalik vältida vigastusi, kuid on olemas mitmeid ettevaatusabinõusid, mida saab kasutada riski minimeerimiseks. Need hõlmavad nõuetekohast soojendust enne treeningut, põhiliste ohutusnõuete järgimist ja korralikku varustust. Kui oled juba vigastatud, on oluline, et järgiksid oma arsti või füsioterapeudi soovitusi, et haigus paraneks võimalikult kiiresti ja ei kahjustaks rohkem sinu tervist.
Niisiis, kas tegeleme tervise nimel spordiga või tervislikkuse nimel sportimata jätmisega? Tegelikkuses, nagu soovitavad paljud arstid ja füsioteraapia spetsialistid, ei tohiks me lihtsalt sporti vältida, sest kardame vigastuste ohtu. Spordivigastusi saab ära hoida ja neid saab ravida, kui neid juhtub. Ja kui oleme ettevaatlikud, saame nautida kõiki füüsilise aktiivsuse eeliseid minimeerides samal ajal vigastuste riski.
Lõppkokkuvõttes tähendab see, et igal üksikisikul on vastutus hoolitseda oma tervise eest, teha seda, mida ta armastab, ning olla teadlik oma kehast ja võimalikest ohtudest. Ja kindlasti, olgu see suusatamine, jõutreening või jooga, sport pakub palju rohkem kui lihtsalt võimalusi vigastuste saamiseks. Sport pakub ka lõbusat, sotsiaalset ja tervislikku viisi enda eest hoolitsemiseks, oma keha tugevamaks muutmiseks ja oma elukvaliteedi parandamiseks.
