Aitäh usalduse eest, võrkpallirahvas!

Foto: Gertrud Alatare

Aastavahetuse paiku vaadatakse ikka tagasi möödunule. Et Võrkpall24.ee sai alguse just möödunud aastal, meenutagem uue portaali sündimislugu, tehkem esimesi kokkuvõtteid ja heitkem pilk tulevikku.

Mäletan hästi seda kevadpäeva, mil mulle helistas Siim Semiskar, üks Online Media loojaid ning Korvpall24.ee portaali idee autor ja peatoimetaja. Endisele spordimehele omaselt ehk pikema sissejuhatuseta pakkus Siim välja idee oma võrkpalliportaalist. Olin tolleks hetkeks Eesti suuremate ajalehtede juures töötanud viis aastat, kuid polnud taolisest portaalist ausalt öeldes unistadagi osanud. Pealegi olen alati olnud suur kergejõustiku-, jalgpalli-, korvpalli- ja võrkpallisõber ning ei teadnud, kas ühele alale spetsialiseerumine üldse sobiks mulle.

Kuna olin tolle kõne saabumise hetkeks olnud vaid pool aastat ametis Postimehes ja Eesti Meedias, kus sain muuhulgas tegeleda oma lemmiktöö ehk Kalev/Cramo (Ühisliiga) ja võrkpallikoondise mängude kommenteerimisega, otsustasin esialgu pakkumisest loobuda. Juhuse või saatuse tahtel võeti aga just siis, mõned nädalad hiljem, Eesti Meediasse esmakordselt tööle täiskohaga spordikommentaator ning minu ülesanded kahanesid lehe- ja veebilugude kirjutamisele. Kuna ainus põhjus, miks Eesti Meediasse tööle olin läinud, kadus äkitselt ära, helistasin suve alguses Siimule tagasi. Mul vedas, sest vahepeal oli üks teine potentsiaalne Võrkpall24 peatoimetaja kandidaat kohast ära öelnud ja Siim otsis jätkuvalt portaalile sisutootjat.

Võrkpalliportaali loomise teiseks eelduseks oli kriitilise eelarve kokku saamine. Juulis õnnestuski Siimul ning minu teistel headel ülemustel Tarmol ja Arthuril leida uuele portaalile Credit24 näol peatoetaja. Just tänu Credit24’le tekkis rahaline võimekus täiskohaga ajakirjaniku palkamiseks ning miinimumkulude katmiseks. Koostöö pikkuseks sai märgitud esialgu üks aasta, et vaadata, kas ja kuidas portaal tööle hakkab. Minu jaoks oli see piisavalt pikk periood, et natuke riskida ja elus midagi uut proovida. Mõistagi on mul keeruline kohaliku liiga suursponsori abi sõnadesse panna, sest nendeta poleks portaal väga suure tõenäosusega ilmavalgust näinud.

Portaali väljatuleku kuupäevaks sai määratud 15. august. Tegu polnud juhusliku valikuga, sest augusti teises pooles ootasid Eesti rahvusmeeskonda ja -naiskonda ees EM-valikmängud. Tänu sellele, et nii mehed kui naised pakkusid spordisõpradele nende paari nädala jooksul suurepäraseid emotsioone ning nendel samadel koondislastel ei võtnud tükki küljest portaali sünnist sotsiaalmeedias teada anda, õnnestus meil kohe avanädalatel jõuda 12 000 inimeseni. Portaali loomisele eelnenud põhimure – kas uudiseid, mida Eesti võrkpallist iga päev kirjutada, ikka jagub? – sai vastuse juba esimesel päeval. Uudiseid ja teemasid on nimelt kordades rohkem kui eales jõuab käsitleda. Seega, vabandust kõigi nende ees, kelleni Võrkpall24.ee pole veel jõudnud.

See, et võrkpalliportaali lugejanumbrid kerkisid esimeste nädalatega sisuliselt samale tasemele, nagu oli Korvpall24.ee jõudnud Siimu unetute ööde järel pooleaastase eksisteerimisaja jooksul, näitas, kuivõrd tühjas kõrbes Eesti võrkpall just kajastust silmas pidades oli elanud. Lisaks sellele, et alal puudus erinevalt korvpallist ja jalgpallist oma uudisteportaal, kirjutatakse suures meedias võrkpalli edukusest hoolimata tänaseni umbes kümme korda vähem (!) uudiseid kui kahest teisest juba mainitud pallimängualast. Kuna heade võrkpallilugude loetavus on tegelikult ka Delfis ja Postimehes täiesti võrreldav jalgpalli ning korvpalliartiklitega, ei saa siin olla muud põhjust, kui Eesti spordiajakirjanike olematu huvi ala vastu. Meie jaoks oli ja on suure meedia olematu võrkpallikajastus aga mõistagi tulus, sest konkurents sisuliselt puudub.

Tänaseks on võrkpalliportaal tegutsenud neli ja pool kuud ning ilma igasuguse liialduseta võin kinnitada: jah, see on unelmate töö. Vähemalt täna, 2019. aasta teisel päeval on see aus vastus. Kuna meie väikefirma juhtide ainus nõue oli alates esimesest päevadest see, et ma ise alati otsustaks, millal, mida ja millest kirjutan, on võimatu millegi üle kurta. Pealegi pean tunnistama, et niivõrd sõbralikku kogukonda, nagu on võrkpallis, pole ma teiste alade puhul Eestis täheldanud. Loomulikult näevad inimesed võrkpalli ning selle treeningmetoodikat Eestiski väga erinevalt, kuid nad kõik soovivad alale parimat ja mõistavad, et tulemuste kõrval aitab just meediaga suhtlemine ala populariseerimisele enim kaasa. Hea meel on tõdeda, et viimne kui üks koondislane leiab alati aja intervjuu andmiseks ning viimne kui üks treener on nõus mängulisi olukordi, teemade taustasid ja muud taolist lahti seletama. Ja kui on lepitud, et jutt ei ole portaali veergudel avaldamiseks, siis nii ka jääb. Ka alaliit on tulnud alati vastu, ükskõik, millise mure või palvega olen neile lähenenud. Kuna portaali lood sünnivad sedavõrd heas õhustikus ja raskete võitlusteta, on kohati lausa imelik end ajakirjanikuks pidada. Ainult mine ja küsi! Ühtlasi olen leidnud vastuse ka iseenda varem püstitatud küsimusele. Jah, võrkpallile spetsialiseerumine on olnud õige valik, sest ühes alas täielikult sees olemine kaalub igas mõttes üle kümne alaga paralleelselt (ehk poolikult) tegelemise.

Ajakirjanikuna on kõige huvitavamad olnud just pikemate lugude ehk intervjuude ja “Unelmate meeskonna” tegemine, sest nendest saan ka ise kõige rohkem uut ja huvitavat teada. Samuti on mul väga hea meel, et Prantsusmaal mängiv Martti Juhkami nõustus kohe portaali alguspäevil oma kolumniga välja tulema, sest tippvõrkpalluri nägemus aitab ala paremini tundma õppida tavainimestel ning annab portaalile seega tuntava lisaväärtuse. Mõistagi on portaali sünnivaludega kaasas käinud ka mõned ebaõnnestumised. Esiliiga kokkuvõtetega ei jõudnud me just eriti kaugele ning veelgi lühemaks kujunes esimese ja seni ainsa kaasautori tööaeg. Samuti lipsab aeg-ajalt lugudesse sisse kiirustamisest tingitud hooletusvigu. Ent loodetavasti oleme vigadest õppinud ja suudame sarnaseid eksimusi tulevikus vältida.

Tänaseks on portaali keskmine külastatavus jäänud 12 000 kuni 14 000 unikaalse kasutaja juurde kuus ehk sisuliselt sinna, kuhu jõudsime juba avakuul. Laias laastus tähendab see, et oleme üles leidnud väga suure osa Eesti võrkpallipublikust, ent tavainimesi veel ei kõneta. Nüüd on aga küsimus, kuidas oleks loetavust uuel aastal võimalik suurendada. Kõige loogilisem vastus on mõistagi uudiste arvu kasvatamine. Et tulemusuudised ilmuksid operatiivsemalt, tekiksid uued rubriigid, taskuraadio ja sünniks igapäevaselt rohkem huvitavaid lugusid, tuleks leida portaalile teine autor. Juhul kui neid ridu lugevate võrkpallisõprade seas on näiteks mõni inimene, kes tunneb ala vastu suurt huvi ja valdab eesti keelt kirjakeelena heal tasemel, tuleks sellest kohe julgelt märku anda (karl@vorkpall24.ee). Esialgu otsime oma ridadesse abilist, kes oleks nõus panustama nädalavahetuseti tulemusuudiste tegemisele. Et võtta aga tööle täiskoormusega kirjutaja, peaksime võrkpalliringkondadest leidma veel ühe suurtoetaja või mitu väiketoetajat, kes sooviksid näiteks oma ettevõttele sisuturunduse näol reklaami teha. Reklaami osas oleme nüüd, mil portaal on kulgemas stabiilselt oma teed, avatud kõigile ettepanekutele.

Niisiis, võrkpallirahvas, suured tänud, et olete just sellised, nagu te olete. Paremat ei saakski tahta.

Karl Rinaldo, Võrkpall24.ee peatoimetaja

polar.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar