Tallinna Selver tõestas eile esmakordselt ametlikus mängus, et meeskond plaanib tänavu meie eelmiste aastate tippklubidele tõsist konkurentsi pakkuda. Võõrsil peetud mäng kaotati mullusele karikavõitjale Saaremaale 2:3.
Suvel Selveri peatreeneriks saanud Alessandro Piroli andis reede hommikul Võrkpall24’le intervjuu, olles ise äsja maandunud Itaalias. Paaripäevane reis koju õnnestus ette võtta tänu sellele, et meeskond teenis pärast raskeid treeninguid ja mänge välja mõned puhkepäevad. Tõsi, üks iseseisev jõusaalitreening tuleb mängijatel enne pühapäeva õhtul uuesti kogunemist ikkagi teha.
Alessandro, alustame eilsest maratonlahingust. Kuidas sa ise kahe geimivõiduga alanud ja napi kaotusega lõppenud mängu kokku võtad?
Olen õnnelik selle üle, kuidas me esimesed kaks geimi mängisime. Panime Saaremaa surve alla ja olime ise ülesannete kõrgusel. Aga kolmandas geimis suutsid saarlased oma probleemile lahenduse leida ja mängu tagasi tulla. Mulle meeldis Kuressaare publik. Nad toetasid omasid häälekalt, ent ei halvustanud ka vastast. Atmosfäär väärib kiitust. Loodetavasti avaneb mul järgmistel kordadel võimalus ka Saaremaad rohkem näha kui ainult maanteed ja kesklinna.
Kas kolmandas geimis hakkas Saaremaa paremini mängima?
Nad hakkasid, jah, servi paremini vastu võtma. Ja meie ei suutnud enam nii palju neid survestada. Muus osas väga suuri muudatusi ei toimunud. Neljandas geimis muutsid ka mõned kohtunike otsused mängu, ent selle taha ma ei poe. Meil oli juba varem mitu võimalust mäng ära lõpetada (Selver juhtis 23:20 – toim.). Peame täna selgelt kõige rohkem töötama omavigade arvu vähendamisega. See on suurim probleem.
Kui pettunud oli meeskond pärast kahegeimilise eduseisu käest andmist ja mängu kaotamist?
Ütlesin kohe pärast teise geimi võitu poistele, et see ei tähenda veel võitu. Võrkpall ja tennis on sellised huvitavad mängud, kus näiliselt kindel eduseis ei tähenda lõpptulemuse osas tegelikult midagi.
Diagonaalründaja Matej Šmidl tõi eile üleplatsimehena 31 punkti. Kas temast saab tänavu Selveri kindel rünnakuliider?
Ma arvan, et ta on üks liidritest, sest meil on teisi sarnase potentsiaaliga mängijaid veel. Eilse mängu alguses ei toonud ta palju punkte, kuid mängu edenedes, mil ta hakkas rohkem tõsteid saama, kasvas jõudsalt ka tema skoor. Samas tegi just Matej neljanda geimi otsustavatel hetkedel kaks viga järjest. Tal on palju tööd veel teha, ent mõned puudujäägid on ta suutnud oma mängus juba likvideerida.
Eelmisel aastal rünnakul põhiraskust kandnud 18-aastane Timo Lõhmus pole tänavu veel sisuliselt mänguaega saanud. Kuidas tema olukorda näed?
Loodan, et leian talle mänguaega. Otsime hetkel meeskonna identiteeti. See tähendab, et mõni mängija saab vähem mänguaega kui teine, ent proovin mängitada ikkagi kõiki. Timo olukord on keeruline, kuna esialgu lootsime teise diaognaalründaja kohal kasutada Tarvo Tähte või Marx Aru. Paraku loobusid mõlemad noormehed võrkpallurikarjäärist. See tähendas, et peame Timot kahe positsiooni vahel jagama. Pole mingi saladus, et me soovime Timost teha tulevikku silmas pidades nurgaründajat, ent tal on sel positsioonil vaja veel servi vastuvõtu ja “nelja” pealt ründamisega tööd teha. Nüüd tuleb tal aga ikkagi täita kohati ka diagonaalründaja kohta, mis muudab olukorra raskemaks.
Esialgu oli mul plaanis ka näiteks (Denis) Losnikovi kasutada libero positsioonil, ent Tähe ja Aru loobumine on olukorda muutnud. Õnneks näitas 17-aastane Rauno Haidla, et suudab libero positsioonil juba praegu hakkama saada. Ta on kaval vend.
Millise mulje sulle üleüldiselt on meie liiga jätnud?
Umbes sellise, nagu ootasin. Olen positiivselt üllatunud Läti võistkondade taseme üle. Nende vastu on raske mängida. Üleüldiselt tuleb siin liigas kõiki mänge võtta tõsiselt. Eriti rasked on need perioodid, kus mängime kaks päeva järjest. See on minu jaoks midagi uut ja teistsugust. Nägin pärast kaht järjestikust lätlastega mängu, et mu mängijad polnud täielikult taastunud isegi pärast üht puhkepäeva. Kahe mängu nädalavahetused vajavad nii füüsilist kui ka vaimset vastupidavust.
Kas Venemaa superliigas saaksid meie paremad klubid hakkama?
Venemaa tippklubide vastu ilmselt mitte, kuna maailmas on üldse vähe meeskondi, kes näiteks Kaasani Zeniiti suudaks võita. Tabeli teise poole meeskondadega on nii mõnigi Eesti klubi oma organisatsiooni ja mängijate taseme poolest võrreldav, kuid raske öelda, kas ja kuidas nad seal hakkama saaks. Palju oleneb ka mängijatüüpidest. Venemaa superliigas rajaneb mäng paljuski füüsilisele võimsusele, samal ajal kui näiteks Itaalia ja Prantsusmaa liigas domineerivad tehnilised mängijad.
Ja lõpetuseks, kas Selverit tuleb tänavu nimetada autsaideriks või tiitlipretendendiks?
(Muigab.) Ütlesin ka hooajaeelsel pressikonverentsil, et me pole kindlasti favoriidid, sest mitmel klubil on n-ö küpsem koosseis. Aga autsaider on minu jaoks igati hea nimetus. Usun, et võime kõiki tänavu võita. Loodan, et suudame võidelda ka kõige kõrgemate kohtade eest, kuid tean, et see pole kerge.
