fbpx
Close

Austris Stals Eesti, Soome, Läti ühisliigast: kahe divisjoni süsteem oleks Läti klubidele ainuvõimalik lahendus

Karl Rinaldo
Jelgava Biolars. | Foto: klubi koduleht

Nelja aasta tagusel Balti liiga finalistil Jelgava Biolarsil on käsil keerlised ajad, sest lisaks seitsmemängulisele kaotusteseeriale võideldakse ka majanduslike raskustega.

Austris Stalsi hoolealused alustasid hooaega bravuurikalt, alistades avanädalatel nii Riia Tehnikaülikooli kui ka TalTechi. Tänaseks on Läti klubi langenud Credit24 Meistriliigas aga eelviimaseks ehk kaheksandaks, mis tähendab, et veerandfinaalis ootaks neid ees mission impossible ehk Saaremaa Võrkpalliklubi.

Võrkpall24 vestles 42-aastase Stalsiga pärast meeskonna nädalavahetusel saadud kaotusi Pärnule ja Tallinna Selverile. Endise tippmängija juttu saatis tuntav murenoot.

“Meil on väga suur probleem sidemängijaga,” viitas Stals eile humoorika videoga tuntust kogunud Ralfs Ozolinsile. “Ta on meie ainus sidemängija ning mäng lihtsalt ei klapi. Teadsin, et olukord on selline, aga nii on raske mängida. Olen siiski uhke selle üle, kuidas meeskond täna (eile – toim.) Selveri vastu mängis. Võitlesime kahes esimeses geimis tublisti – selle taha ei jäänud midagi. Alles viimases geimis lagunesime. Laseme sisse rumalaid vigu, aga see on arusaadav, kuna tegu on töömeestega, kes mängivad võrkpalli amatööridena.”

Mida arvab Stals Eesti, Soome, Läti ühisliiga loomise ideest? “Kõik sõltub süsteemist,” vastas Stals. “Kahe divisjoni – põhi ja lõuna – idee on minu hinnangul parim ja ühtlasi ainuvõimalik lahendus. Sel juhul saaksid ilmselt kõik Läti klubid kaasa lüüa. Aga kui otsustatakse rakendada esialgne plaan ehk 20 võistkonnaga põhiturniir, kus kõik mängivad omavahel kodus-võõrsil süsteemis läbi, siis suudaks heal juhul vaid üks Läti klubi kaasa tulla.”

“Divisjonide idee töötaks,” jätkas Stals. “Kui Eesti ja Läti klubid selgitaksid omavahel välja neli paremat meeskonda, kes läheksid edasi kokku nelja parema Soome klubiga, oleks reisimist ja ühepoolseid mänge oluliselt vähem. Samuti säiliks põhja- ja lõunatsoonist alumisse gruppi jääjatel motivatsioon, sest kaks paremat meeskonda pääseksid selle kaudu veel play-off’i.

Stals tunnistab siiski, et rahaliselt saab Läti klubidel järgmisel aastal igal juhul raske olema.

“Isegi kui tekib toimiv süsteem, jääb õhku küsimus, kas me suudaksime konkurentsivõimelise võistkonna luua. Lätist leidub küll üksikuid tublisid noori, aga mitte piisavalt, et meeskondadena arenguhüpet teha,” arutles Stals. “Me ei suudaks kindlasti võidelda Eesti ja Soome tugevamate klubidega. Lisaks on meil juba praegu, hooaja keskel, tõsised rahalised raskused tekkinud. Tõsi, finantsprobleemid pole Läti võrkpalliklubides mingi uus teema, see käib iga hooaja juurde. Järgmisele hooajale mõeldes oleks niisiis juba seegi hea, kui säilitaksime sama eelarve. Meie eelarve on alla 100 000 euro, peame kuidagi hakkama saama. Ma ei tea, kuidas Limbaži oma umbes 50 000-eurose rahakotiga praegugi toime tuleb. Uue liiga loomise idee on siiski hea, sest see viiks meie regioonis võrkpalli sammu võrra edasi.”

Jelgaval on jäänud põhiturniiril mängida veel Limbaži, Jekabpilsi, Riia ja Saaremaaga.

Loe ka: OM-hõbeda Vildega amatöörklubi muredest, profiklubi ideest ning Eesti, Soome, Läti ühisliigast

Austris Stals. | Foto: Gertrud Alatare
scroll to top