fbpx
Close

Avo Keel uuest aastast, Pärnus toimuvast ja Saaremaa treenerivahetuse mitmetahulisusest

Karl Rinaldo
Avo Keel. | Foto: Riina Vals/SK Duo

Pärnu Võrkpalliklubi teenis eile Credit24 Meistriliigas hooaja kaheksanda võidu, alistades kodus oodatult 3:0 (23, 15, 23) Limbaži. Neljapäevasest tulemusest hoolimata paistavad Avo Keele hoolealused lõpetavat põhiturniiri viiendana, sest eespool paiknevast Tallinna Selverist jäädakse maha juba kümne punktiga ja seljataga olevat Riia Tehnikaülikooli edestatakse kaheksa punktiga. Pärnakatel on jäänud mängida veel seitse matsi.

Võrkpall24 tegi 57-aastasele Keelele n-ö uue aasta kontrollkõne, et uurida, millisel kursil valitsev Eesti meister hooaja otsustavate kuude saabudes tüürib ja mida võrukas arvab Saaremaa hiljutistest lainetustest.

Avo, kätte on jõudnud 2020. aasta. Kas uus aastanumber tähendab sarnaselt eelmisele hooajale, et nüüd hakkab ka Pärnu meeskonna mäng paranema?

Nagu olen varemgi öelnud: kui meil teeb Eestis keegi ühe hea mängu, siis räägitakse kohe, et meister on sündinud. Me olime eile üle pika aja sedasi mängul, et kõik mehed olid kohal ja terved. Aga vastane polnud kindlasti selline, kellega end võrreldes õige pildi ette saab. Nädala või kahega ei juhtu midagi. Kui üldse juhtub, siis pikema aja jooksul. Selle kohta, kas me oleme uuel aastal tõusma hakanud, saab vastuse veebruari lõpus. Siis on näha, kas oleme valmis suuremaid hirmutama. Töötame praegu kõvasti ja tagasi enam ei hoia. Koormused on laes ja kui keegi kukub ära, siis on vähemalt asendusmees pingilt võtta. Ei pea nurgameest temposse panema.

Miks Martti Keel eile ei mänginud?

Ta on natuke tõbine. Otsustasime teda hoida.

Kas meeskonna teine sidemängija Richard Voogel on jõudnud oma tasemelt Marttile lähedale või on vahe veel suur?

Oleneb täiesti päevast. Voogelil on see, et enne ei juhtu midagi, kui ta hakkab kaks korda päevas treenima. Kas see juhtub sel või järgmisel aastal, selgub aja jooksul. Ilmselt läheb ta edasi kuhugi õppima (Voogel käib hetkel 12. klassis – toim.). Richardile on selgelt vaja saaliaja tõusu. Praeguste mahtudega pole areng nii kiire, nagu võiks olla.

Millises vormis on meeskonna liider Taavet Leppik?

Taavetil on viimastel päevadel alaselg natuke kange olnud, aga eks ta sai teiste meeste puudumisel kõvasti koormust ka. Teda peab tähelepanelikumalt jälgima kui mõnd teist. Tony (Tammiksaar) on ka (nurgameestest) tänavu täiesti okei olnud, kuigi meeskond suhtus väga kriitiliselt noortekoondise hiljutisse geimikaotusse Šveitsile (Muigab.).

Kas sa tunned, et Eesti koondislane Silver Maar on tänavu oma arengut jätkanud?

Ma arvan küll. Tal tekkis arusaadavalt nõrk periood pärast EM-i, aga nüüd on ta kogu aeg paremaks läinud. Ta on platsil kenasti silma jääma hakanud.

Kas Silver mängib sinu käe all viimast aastat?

See on hea küsimus! Ma arvan, et kui Silveril tekib suvel heast liigast tipp-topp huviline, siis mina ega klubi talle kindlasti kätt ette ei pane. Olime tegelikult juba enne seda hooaega valmis, et ta ära läheb, aga ta jäi veel Eestisse. Sellised mehed nagu näiteks Timo Tammemaa, Toms Švans ja nüüd Silver Maar – need on korralikud töömehed. Nende minekust pole kahju. (Muigab.) Noh, tegelikult ikka on kahju, sest, pagan, hea mees läheb minema, aga see on nende mänguklassi tõttu normaalne.

Räägime leegionäridest ka. Kuidas on seis hiljuti põlvevigastusest taastunud nurgaründaja Ygor Duartega?

Tema mängupaus on pikk olnud, aga ta polegi selle ampluaa mees, kes toob tähti taevast alla ehk kogub igas mängus kõvasti punkte. Pigem on ta oma osavuse ja kogemusega üldmängu tugevdav osa. Ma arvan, et ülejäänud hooaja jooksul teeb ta veel nii mõnegi hea mängu. Aga esinumber ta kindlasti pole, kui meil üldse kedagi saab nii nimetada.

Mis temporündajat Eder Levi Kocki vaevab? Ta ei liigu jätkuvalt väljakul nii kiiresti ja sujuvalt, nagu ehk ootaks.

Ta teeb ilusti tööd ja läheb füüsiliselt üha paremaks. Aga kindlasti pole ta selline mängija, et anna pall ette ja ta lööb võimsuse pealt maha. Ta peab rohkem pikkuse pealt mängima, kuigi ka tema hüppevõime on praegu veel natuke alla keskmise. Ja eks teda osatakse siin liigas juba blokeerida ka. Aga Ederil on kogemusi ja ta ei tee väljakul lollusi. Tema ja sidemängija peavad üksteist leidma, siis tulevad ka paremad näitajad.

Pärast Robert Poole’i minema laskmist on meeskonda jäänud üks leegionärist diagonaalründaja, lätlane Kristaps Platacs. Kuidas sa tema senist hooaega hindad?

Meil on temaga pikk leping, kolm aastat. Alustada tuleb sellest, et Kristapsi võrkpallitaust on hästi lünklik. Ta lõpetas eelmisel hooajal vahepeal mängimise juba ära. Kuna ta ema oli Norras, siis ta viibis mingi aja ka seal. Ja mänguaega tuli Limbažis vähe isegi siis, kui ta kohal oli. See on ka arusaadav. Pluss oli tal kaks suve tagasi, kui ma ta esimest korda koondiseringi kutsusin, jalas mikroluumurd. Regulaarselt on ta tööd teinud seega vähe. Stabiilsust on nüüd hooaja jooksul juurde tulnud.

Kas Platacsis on märkimisväärselt arengupotentsiaali?

Jah, ma näen, et ta on võimeline palju paremaks. Võib-olla vahepeal tulevad tal tehnilisest konarlikkusest sisse mingid vead, näiteks rütmis ja ajastamises. Kui pall on hästi käes ja kõik on hästi, siis oskab igaüks lüüa. Aga koondiseski oli näha, et kui kogenud (Deniss) Petrovsit polnud kõrval, siis läks tal keeruliseks. Aga elus polegi alati Petrovsit kõrval.

Kas temporündaja Andrei Gvozdev on mees, kellega võib seni pigem rahul olla?

Ta alustas hooaega hästi, siis toimus hangumine ja nüüd on ta jälle tõusuteel. Temposse võib meil tegelikult palli anda küll. Pole häda midagi.

Lõpetuseks, kuidas sina Urmas Tali vallandamisega seotud teemale otsa vaatad?

Ma arvan, et sellel asjal on mitu, ehk isegi kolm-neli tahku. Iga kõrvaltvaataja spekuleerib. Ja võib-olla ka asjaosalistest endist näeb mõni teise silmas pindu, aga enda omas ei näe palkigi. Ehk on tõde midagi sellist, mida oleme kuulnud. Aga me ei tea seda. Võib-olla on klubi juhtkonnal õigus, et taoliste kulutuste ja taolise komplekteeritavusega tulebki sellised ootused meeskonnale panna. Samas oli äkki Talil õigus, et mäng läks hooaja edenedes tasapidi ülesmäge. Aga võib-olla oli õigus kellelgi, kes ütles, et sein tuli ette ja selle tasemega vendi ta ei oskagi treenida. Mõni kuulutatakse meil ju tituleeritud treeneriks juba tänu sellele, et tal õnnestub ühel korral Rakverega üks nädalavahetus hästi mängida ja Balti liiga võita. Samas võib öelda Saaremaa mängijatele, et kui nad on nii kõvad mehed, siis peaks ka kehvade trennide pealt paremini mängima. Kes seda teab? Kuulad üht ja kuulad teist. Eks minagi olen väikeses ringis arutanud, et kus see tõde võiks olla, aga ega ei tea.

scroll to top