Pärnu Võrkpalliklubi juhendaja Avo Keel on esimene treener, kel Võrkpall24 palus koostada oma “Unelmate meeskonna”.
56-aastane võrulane otsustas võistkonna kokku panna täna Credit24 Meistriliigas mängivatest meestest.
“Alati võib taolisse koosseisu nimetada Wilfredo Leoni ja Dmitri Musserski, aga see oleks igav. Ma kahtlen, kas Võrkpall24’l on näiteks Venemaal palju lugejaid. Pealegi pole ma kindel, kas mul Leonile ja Musserskile treenerina midagi öelda oleks, pigem peaksin mina neilt õppima,” ütleb Keel ausalt ja asub meeskonda komplekteerima.
Avo Keele “Unelmate meeskond”:
Libero: “Valin võistkonda Silver Maari. Otsus tuli teha tema ja Rait Rikbergi vahel, kuigi korraks käis ka Johan Vahteri nimi peast läbi. Rikberg ei jaksa enam nii palju trenni teha, nagu vaja, ning Johani ei tunne ma väga hästi. Silveriga sain ma tuttavaks kaks aastat tagasi, kui ühel suvel Eesti noorte rannavollekoondist juhendasin. Tolle hetkeni oli ta Viljandis trennides olnud veel selline pool-sidemängija. Pärnus harjutasid meil tol suvel veel sellised mehed nagu Timo Lõhmus, Markus Maila, Mart Toom, Märt ja Siim Tammearu ning Rasmus Meius. Selles laagris kutsusin ma Maari Viljandist Pärnusse. Ei olnud halb valik! Et Maarist veel parem mängija saaks, tuleks ta saata Maikeni laulukooli. Siis oleks teda äkki kuulda ka. Või siis teine variant: sõjakooli, kus õpetatakse ütlema selge häälega “mina” ja “sina”. Mängijana on Maaril hea vaist, küll need kogemus ja tehniline pool ka aja jooksul järgi tulevad. Kas ta mängib järgmisel hooajal välismaal? Raske öelda, kõik oleneb pakkumisest. Nendes asjades peab alati ka õnne olema.”
Temporündaja: “Sellele positsioonile valin mängijaomadustelt üksteisest täielikult erinevad mehed. Esimene valik on Siim Ennemuist. Ta on blokis väga hea ja rünnakul mitte nii hea. Olen Ennemuisti juhendanud ühe aasta Tallinna Selveris ja ühe universiaadisuve (2013) koondises. Tegemist on rahuliku mängumehega, kes teeb oma tööd korralikult. Üldiselt meeldivad mulle muidugi hirmsad võitlejad ja emotsionaalsed kujud, aga ütleme siis nii, et tema teeb oma võitlejatööd sisemiselt, nagu mitmed teisedki selle meeskonna liikmed.”
Temporündaja: “Ennemuisti vastandina võtan meeskonda Toms Švansi, kes on rünnakul väga hea, aga blokis mitte nii hea. Švans tegi Daugavpilsis võrkpalliga tutvust küllaltki hilja ja seetõttu on mul meeles, et kui me Selveri ja hiljem Pärnuga seal mängimas käisime, ei tulnud temal väga pikalt peatuda. Aga Toms tegi kõva sammu arengus edasi kaks aastat tagasi, kui Läti koondis selgitas mängudes Eestiga välja EM-ile pääseja. Ta on hästi tore inimene, heasüdamlik. Teeb tööd tõsiselt ja ei virise kunagi. Seda nii võrkpallis kui ka tavaelus. Kui oleks vaja näiteks 100 meetrit kraavi kaevata, siis ta teeks selle ilmselt ära. Švansil on ka Eesti naine ja detsembriks aastaseks saav laps. Ta saab juba nii mõneski asjast eesti keeles aru.”
Nurgaründaja: “Vaatasin siit ja sealt – võta üht, viska teist. Lõpuks otsustasin Pärnu nurgameeste kasuks. Võistkond saab küll Pärnu nägu, aga mis teha – neid mehi ma tunnen. Esiteks võtan sellise mehe, keda Credit24 Meistriliiga vaatajad ilmselt väga hästi veel ei tea, aga kellel on minu hinnangul väga kõva potentsiaal. Loodan, et siinne võrkpallipublik saab teda hästi tundma. See mees on Ilja Kovalov. Servida ja servi vastu võtta see ukrainlane muidugi ei oska, aga blokis ja eriti rünnakul on temas kõva sisu. Kuna teine nurgamees tuleb hea vastuvõtuga, siis saabki Kovalov oma tugevustele keskenduda. Tundub, et Kovalov on küllaltki aeglane kohaneja ja ettevaatlik inimene, isegi hullem kui eestlane. Aga kui ta siinse eluolu omaks võtab ja meisterlikult (Keele poolt) juhitud saab, peaks temast mängija tulema.”
Nurgaründaja: “Taavet Leppik. Vastuvõtul tipp-topp. Ma väga loodan, et tänu meie uuele füsioterapeaudile Toms Zvonkovsile püsib ta tervis kah korras. Spordivigastus on üks asi – neid ikka juhtub -, aga et koormustest tulenevaid hädasid nii kergelt ei tekiks. Blokki ei mõista Taavet küll teha, aga muidu on ta terav mängumees ja hea inimene.”
Diagonaalründaja: “Ega siin väga küsimust ei teki: Hindrek Pulk. Läti satsides pole selliseid diagonaale ja Eestis ka mitte. Temaga on koos oldud noorteklassi lõpust, kui ta Tallinna tuli, kuni mitmete Pärnu-hooaegadeni. Meil on koos olnud kehvemad ja paremad ajad. Mäletan seda, kui me saime Selveriga 2013. aastal Pärnus toimunud Schenker liiga finaalturniiril poolfinaalis 2:3 kaotuse TTÜ-lt. Eks pärast seda kaotust olid kõik riietusruumis närvilised ja tekkis tüli. Aga see on ilmselt vahel loomulikult, kui asja südamega tehakse. Hindreku üks suuremaid tugevusi on see, et ta ei üllata negatiivselt. Vastasmeeskondadelt nõuab tema peatamine alati suurt tööd, sest ta ei kohku ühe või kahe ebaõnnestumise peale. Ta teeb oma soorituse ikka ära. Oleks Hindrek varem Kobe Bryanti personaalse füsioterapeaudi Marko Yrjövuori juurde sattunud, õnnestunuks tal ilmselt ka välismaal jalg ukse vahele pista. Hindrek teeb võrkpalli kõrvalt ka tööd. Minu abikaasa juhendab üht projekti, kus Hindrek teeb elektriinsenerina jooniseid. Hindrek läks sinna tööle siis, kui ta Pärnust Saaremaale mängima siirdus. Me ikka ütleme, et ühest Keelest ta pääses, aga siis tuli teine.”
Sidemängija: “Vaatasin siit ja sealt ning otsustasin teha asja huvitavaks. Võtan meeskonda Renet Vankeri Selverist. Tartut nad ju just sakutasid ja sealsed tornid olid temaga püstihädas. Kõige kõrgem torn (Mart Naaber) ei julgenud sootuks väljakule tulla. Vanker on minu jaoks huvitav mängija. Pole küll isiklikku kokkupuudet olnud, aga ta tundub väliselt tagasihoidlik, selline lönta-länta. Aga vaadates mõningaid tema lahendusi, on ta väljakul piisavalt riskeeriv. Ja see mulle kindlasti meeldib. Vanusega hakkavad tal ka n-ö kindla peale tõsted paremini ja stabiilselt välja tulema. Kas ma olen teda ka Pärnusse üritanud tuua juba? Need mõtted tekivad siis, kui tead, et kellelgi saab leping parasjagu läbi. Ma ei tea, kas ta päris eluaegse lepingu Selveriga on sõlminud, aga mingi kontraht tal nendega ikka on.”
“Unelmate meeskonna” treener: “Kui mina valin meeskonna, siis olen ka mina treener! Teiseks treeneriks võtan oma Pärnu abilise Toomas Jasmini, sest tal on hea kõhutunne. Kui küsid, mis täna saama hakkab mängus, siis ta teab. Üks kord ta nüüd muidugi eksis, kui ütles hooaja avamängu eel, et me võidame lätlasi. Ei võitnud. Aga ta eksib harva. Enne Saaremaa mängu kostis Toomas, et vaatame soojenduse ära. Ja pärast soojendust ütles, et täna tuleb hea päev. Tuligi. Me võitsime.”
