Prantslane Cedric Enard alustas esmaspäeval oma esimest laagrit Eesti rahvusmeeskonna juhendajana. Isu pärast koroonaviirusest tingitud mängupausi reaalse töö juurde naasta oli suur, tunnistab 44-aastane Enard.
“See oli suurepärane periood veetmaks aega kolme tütre ja naisega,” ütleb Enard teistmoodi saabunud kevade kohta. “Sellest on palju aega möödas, kui sain viimati nii pikalt oma perega olla.”
“Karantiiniperioodi algus oli hea, kuna olin veidi väsinud hooajast, kuid kolme nädala möödudes hakkasin võrkpallist tõsiselt puudust tundma ja asusin erinevaid videoid läbi töötama. See oli aeg, mil sain keskenduda nendele asjadele, mida tahaksin teha ka hooaja jooksul, ent ei jõua. Osalesin muuhulgas mitmetel videokonverentsidel, kus lõid kaasa erinevad treenerid üle maailma. See oli väga-väga hea kogemus. Reeglina on treener oma mõtetega üksi, aga nüüd saime oma probleeme ja küsimusi jagada ning neile lahendusi otsida. Meil oli aega lihtsalt vestelda ja erinevate teemade üle arutada.”
Vaba aega kasutas Saksamaa esiklubi Berliini Recycling Volley peatreener ka Eesti koondislaste tundmaõppimiseks.
“Olen Alariga (Alar Rikberg, koondise abitreener ja statistik – toim.) palju koos töötanud. Ta saatis mulle videoid mängijatest, kes liitusid laagriga. Jah, ma teadsin juba ammu Timo Tammemaad ja näiteks Pupit (Keith Pupart – toim.), kuid pidin ka teiste mängijatega end kurssi viima. Olen siiski eriti ärevil just nüüd, mil saan meeskonnaga koos palliplatsil trenne teha – et olla nendega koos ja õppida neid tundma. Ma arvan, et mul ei kulu väga palju aega, et mängijaid tundma õppida.”
Millele Enard koondise esimeses laagris Tartus kolme nädala jooksul rõhku plaanib panna?
“Esiteks, füüsilise vormi saavutamisele ja meeskonnana koos olemisele. Teiseks peame hakkama tööle erinevate süsteemidega. Ma arvan, et väga suuri muutusi võrreldes Gianniga (Gheorghe Cretu – toim.) ei tule, ometi on ka minul kindlasti teatud asjad, mis erinevad Giannist. Kolme nädala jooksul on meil plaanis palju mängida ja süsteeme õppida. Kokkuvõttes on minu isiklik eesmärk saada aru, millised mängijad sobivad järgmisel suvel minu meeskonda.”
“Ma arvan, et Eesti koondis on oma ülesehituselt väga huvitav. Meil pole nii palju füüsiliselt võimsaid mängijaid nagu näiteks Venemaal, aga see on miski, mis mulle tegelikult meeldib. Prantsusmaal on sama asi. Ka seal tuleb edu saavutamiseks panna rõhku konkreetsetele süsteemidele, distsipliinile ja läbimõeldud tööle. Ja lõpetuseks, me ei tohi unustada üht: peame nautime seda, mida teeme,” lisas Enard tähenduslikult.
