fbpx
Close

Eesti liiga noorim leegionär: Vanker on minust praegu lihtsalt parem, seepärast ta mängibki

Damian Czetowicz koos Selveri peatreeneri Alessandro Piroliga. | Foto: Siim Semiskar

Tallinna Selveri sidemängija Damian Czetowicz on tänavu Eesti võrkpalliklubides mängivatest leegionäridest noorim (19) ja saanud mänguaega vähim, ent jääb sellegipoolest oma suvise valikuga väga rahule.

Eesti karikavõistluste poolfinaalseerias Saaremaaga teenis poolakas mänguaega tavapärasest rohkem. Mõlemas kohtumises pääses Czetowicz esimeses pooles väljakule servivahetusena ja teises pooles Renet Vankeri asemel sidemängijana. Selver kaotas siiski matšid vastavalt 1:3 ja 0:3 ning langes konkurentsist.

“Ma arvan, et me ei mänginud väga halvasti, aga selge on see, et Saaremaa oli meist kokkuvõttes lihtsalt parem. See on ka põhjus, miks nad mõlemad mängud võitsid,” tunnistas kiire vasaku käe poolest silma jäänud Czetowicz pärast kordusmängu Võrkpall24’le elu esimest intervjuud andes.

“Lähen alati väljakule sellise mõtlemisega, et ma pean mängu tooma muudatuse. Hakkan platsile tulles motiveerima nii iseend kui ka meeskonnakaaslasi. See on mu peamine ülesanne. Ja muidugi pean samal ajal ka oma tõstete kvaliteedile keskenduma,” ütles 193-sentimeetrine mängija.

Kui kordusmängus kogunes Czetowiczi kontole üks blokipunkt, siis avamängus tõi ta Selverile mõne geimiga suisa 8 punkti (+5). Sidemängijate puhul sellist rünnakuaktiivsust tihti ei kohta.

“Tõin 8 punkti ja mul on selle kohta ainult üks argument – mu vasak käsi,” naeris poolakas. “Kokkuvõttes meeldib mulle aga ikkagi üle kõige sidemängija positsioon, seepärast pole ma tahtnud end ka nurga- või diagonaalründajana proovile panna.”

Kuidas Czetowicz end Alessandro Piroli juhendatavas meeskonnas tunneb? “Tunnen end väga hästi! Meeskonnas on atmosfäär väga hea, kõik aitavad üksteist. Saan siin ka individuaalselt kõvasti areneda. See on ju alles mu esimene aasta meeste klassis. Kõik on seeläbi uus, ent jätkan töötamist ja proovin õppida uusi asju nii kiiresti kui võimalik.”

Poolakad ei satu just tihti Baltikumi mängima, sest neil endil on maailma üks tugevamaid meistrisarju (PlusLiga). Lisaks on arvestatava tasemega ka sealne esiliiga. Selveri leegionär kuulub seega haruldaste erandite hulka.

“Poola kõrgliiga tase on väga kõva. Kui ma jäänuks Poolasse, polnuks mul mingit võimalust väljakule pääseda. Olen alles noor mees, 19-aastane, nii et üritasin leida liiga, kus tase poleks nii kõrge ning mul oleks võimalus ka mänguaega teenida. Minu hinnangul on Eesti liiga noorele mängijale ideaalne kasvulava, sest mängukogemus on eriti just sidemängija jaoks ülioluline asi. Seepärast ma siia tulingi.”

Selveri esimese sidemängija koha on tänavu säilitanud konkurentsist hoolimata 21-aastane Renet Vanker. Kas Czetowicz on pettunud, et pole meeskonnas põhimeheks kerkinud?

“Ei, ei, ei. See pole nii. Igal mängijal on meeskonnas oma ülesanne. Mina näiteks tean, et kui seis on tasavägine, siis pean olema valmis vahetusest sekkuma servima. Ma pole pettunud, et Renet on hetkel esimene sidemängija. Otsused tehakse treeningul. Kui mängija suudab trennis hästi esineda, annab see treenerile signaali, et teda tuleks ka mängus kasutada. Renet on praegu minust lihtsalt parem. Tal on minust nii palju rohkem kogemusi, kuna ta mängib Selveris juba viiendat hooaega. Minu jaoks on see aga alles esimene hooaeg, nii et see on täiesti normaalne. Aga muidugi ei anna ma alla, vaid jätkan sõbralikku võitlust, et kerkida esimeseks sidemängijaks.”

Czetowicz teab, kui pikk maa tal heaks sidemängijaks saamisel veel minna on. “Minu tõstete kvaliteet ja stabiilsus on mu suuremad nõrkused. Ja valikute tegemine – millal ja kuhu tõsta. Need on sidemängija peamised ülesanded. Pean lihtsalt tööd edasi tegema ja arenema.”

Lõpetuseks uurisime poolakalt, kui palju teadis ta Eestist enne Selveriga liitumist. “Tõele au andes ei teadnud ma enne siia tulemist Eestist suurt midagi. Teadsin vaid, et siin mängitakse Balti liigat ja et Eesti meeste koondis on mänginud EM-il mitmel korral Poolaga. Mängijatest teadsin muidugi Kert Toobalit ja Keith Pupartit, kelle vastu olen saanud ka Eestis juba mängida. Lisaks teadsin praegust Perugia nurgaründajat Robert Tähte. Tundsin neid tänu Poola liigale, kus nad kõik on mänginud.”

Järgmised mängud peab Selver nädala pärast, kui kohtub võõrsil Riia Tehnikaülikooli ja Jelgava Biolarsiga.

scroll to top