Eliise Hollas: sel suvel ei saanud koondise edu tõttu lõpetamisele mõelda

Eliise Hollas (vasakul) esindas tänavu Terville’i koos Polina Bratuhhina-Pitou, Kristel Moori ja Kristiine Miileniga. | Foto: Erakogu

Uueks hooajaks Prantsusmaa kõrgliigasse tõusnud Terville’i naiskonnas mängib uuel hooajal “vaid” kaks Eesti võrkpallurit, Polina Bratuhhina-Pitou ja Eliise Hollas.

Bratuhhina-Pitou jaoks on 7000 elanikuga Terville’i linn kujunenud teiseks koduks, kus 31-aastane nurgaründaja alustab juba 11. hooaega. Ent ka temporündaja kohal tegutsev Hollas pole Terville’i võrkpallisõprade jaoks tundmatu nägu, sest teda ootab klubis ees neljas hooaeg.

“Kui minu esimesel hooajal langesime esiliigasse, oli kohe suur soov ja tahtmine tagasi kõrgliigasse jõuda, ent see ei õnnestunud,” meenutab Hollas, kes siirdus Terville’i pärast oma esimest välishooaega Soome kõrgliigas Pieksämäki Volley’s. “Nüüd õnnestus see eesmärk aga suuresti tänu eestlaste nelikule täita.”

Eestlannade all peab Hollas lisaks endale ja Bratuhhina-Pitou’le silmas Eesti koondise põhitegijaid Kristel Moori ja Kristiine Miilenit, kes uuel hooajal Prantsusmaal mängimist ei jätka.

“Eks minu jaoks oli muidugi tore, et eestlastega koos mängisin. Ka võistkonnale olid Kristiine ja Kristel head täiendused. Umbes pool koosseisust vahetub suvel ja olen kuulnud, et naiskonda tuleb vist kolm ameeriklast. Loodan, et uued mängijad on samuti head ja suudame ka meistriliigas konkurentsi pakkuda. Eesmärk võiks olla play-off’i pääsemine,” ütleb 25-aastane Hollas.

Hollas on pärast igat hooaega pidanud aru iseenda ja oma lähedastega, kas jätkata profivõrkpalluri teed või sukelduda n-ö tavaellu. Aastate eest jättis keskkooli kuldmedaliga lõpetanud võrumaalane just spordi tõttu pooleli IT-õpingud Tartu Ülikoolis.

“Viimane aasta on andnud võrkpallurina kõvasti motivatsiooni ja enesekindlust juurde. Just eelmine aasta, kui koondis oli pea kogu suve töös, andis palju juurde. Usun, et olen isiklikus plaanis selgelt edasi läinud. Kuna koondisel on läinud hästi ja jõudsime EM-finaalturniirile, siis ei saanud sel suvel ka lõpetamisele mõelda,” selgitab Hollas.

Hollas tunneb rõõmu, et on Andrei Ojametsa naiskonnas suutnud välja võidelda koha algkoosseisus.

“Eks temporündajatel ole ka erinevad ülesanded. Liis Kullerkann mängib meil sellel positsioonil, kus tuleb palju ühe jala pealt rünnakule minna. Mina üritan kasulik olla blokis ja muudes asjades,” lisab Hollas.

Kui lõppenud klubihooajal segasid Hollast erinevad vigastused, siis nädala alguses kodukandis Võrus koondiselaagrit alustades tunneb ta end hästi. Tervis enam muret ei tee ning vaim on valmis kuu aja pärast algava EM-finaalturniiri nimel sihikindlalt treenima.

balteco.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar