Võrkpall24 “väliskorrespondent”, Prantsusmaa kõrgliigaklubis Tourcoing’s hooaja seljataha jätnud Martti Juhkami annab ülevaate sellest, mida põnevat on toimunud suvel Pro A-s ja keda pidada uuel hooajal favoriitideks.
Prantsusmaa on läbi aegade olnud Eesti võrkpalluritele kõige populaarsem mängupaik. Viimase 15 aasta jooksul on eestlastel alati olnud põhjust riigi kõrgeimas liigas mängivale eestlasele pöialt hoida ja erandiks pole ka järgnev hooaeg. Sügisest mängib Prantsusmaa kõrgeimas liigas neli Eesti meesvõrkpallurit. Oma kaheksandat hooaega Paris Volley’s alustab Ardo Kreek; paariaastase pausi järel naaseb Prantsusmaale ja kohe meisterklubisse Toursi Timo Tammemaa; esmakordselt hakkavad Molteni palli maha lööma Poitiers’ga liituv Renee Teppan ja esimese välislepinguni jõudnud Chaumont’i mees Hindrek Pulk.
Eestlastele võiks huvi pakkuda üleminekud, mis puudutavad meie naaberriikide paremaid mängumehi ja seetõttu mainin ära, et Läti koondislane Romans Sauss liitub uuel hooajal Keith Puparti endise koduklubi Arago de Sete’iga, kus ta asendab nurgaründaja kohal tagasihoidliku hooaja teinud soomlast Elviss Krastinsit. Seega mängib uuel hooajal Pro A-s vähemalt 2 lätlast, sest Tammemaa uues koduklubis Toursis jätkab väga hea hooaja teinud diagonaalründaja Hermans Egleskalns.
Toursi klubi uueks peatreeneriks sai legendaarne libero Hubert Henno. Tema suured kingad mänguplatsil peab täitma tulevikulootus Nicolas Rossard, kes Berliinist tagasi kodumaale toodi. Toursiga taasliitus serblasest nurgaründaja Kontantin Cupkovic, kes eelmisel hooajal siirdus Türki, aga suurt jälge endast maha jätta ei suutnud.
Rennes’ist lahkus suuremate nimedena viimase kahe hooaja parim sidemängija Miguel Tavares, diagonaal Bram Van den Dries (Varssavi Onico) ja temporündaja Krasimir Georgiev. Uute meeste hankimiseks suunati pilgud Atlandi ookeani taha ning lepinguni jõuti Brasiilia koondise nimekirjas olevate Rafael Arujo ja sidemängija Thiaguinhoga. Poolast hangiti konkurentsi tugevdamiseks eelmisel hooajal vahetusteta mänginud Kamil Baraneki ja Gustavo Delgado kõrvale Nikola Mijailovic. Lisaks toodi Brasiiliast veel üks temporündaja ja itaallasest libero Marco Santucci, kes alustas hooaega Poitiers’s, aga hooaja teise poole kodumaa kõrgeimas liigas lõpetas.
Silma tasub peal hoida loomulikult Paris Volley’l, kus mängib meie oma Ardo Kreek. Meeskond säilitas eelmise hooaja tuumiku, juurde lisandus eelmisel hooajal väga ilusaid esitusi teinud Robin Overbeeke. Teise huvitava täiendusena liitub meeskonnaga jaapanlasest nurgaründaja Tatsuya Fukuzawa. Eesootaval hooajal on klubi eesmärgiks play-off, aga arvan, et asjad pannakse paika ikkagi platsil. Vaevalt et kogenenud mängijad playoff’i kohaga rahulduvad ja seejärel jala sirgu lükkavad.
Tiitlimängu tahab oma sõna sekka öelda igal aastal Chaumont, kes hankis Cannes’ist Prantsusmaa koondisesse kuuluva sidemängija Raphael Corre ja säilitas enamus paremaid mängumehi. Huvitav on jälgida, kui tugevalt mängib ennast pildile Hindrek Pulk, kes hakkab koha eest päikese all konkureerima Julien Winkenmulleriga, kes alustas eelnevat hooaega teise diagonaalina, aga mängis end hooaja lõpuks kindlalt põhisse. Kas Hindrek võiks teha midagi sarnast?
Eesti võrkpallipubliku jaoks saab olema väga põnev jälgida, kui tugevalt suudab ennast Prantusmaal kehtestada Renee Teppan, kes eelnevad kaks hooaega maailma tõeliste tippliigade tippklubides mängis. Kindlasti läheb eestlastele korda ka Pärnus eduka hooaja teinud Chizoba toimetamine Teppani dublandina. Selge see, et meie mehe tase on tänasel päeval oluliselt kõrgem kui brasiillasel, aga kindlasti saab ka brasiillane omad võimalused silma paista. Sidemängijaks tuli Poitiers’sse Ameerika koondise ridades Rahvust eliigas ilusaid etteasteid teinud talendikas Micah Ma’a, marokolasest nurgaründaja Zouheir El Graoui kõrvale toodi tuneeslane Ismail Moalla. Huvitav, kuidas maailma erinevatest nurkadest pärit mängumehed platsil ühtse terviku moodustavad.
Playoff’i koha eest hakkab tõsiselt võitlema Cannes’, kes on pärast ebaõnnestunud hooaega turul aktiivselt toimetanud. Berliinist toodi Kyle Walker, Tourcoing’st Aleksei Kliamar ja Friedrichshafenist Adrian Aciobanitei. Eelmisest hooajast säilitati väga hea prantslasest libero Jeremie Mouiel, misttõttu arvan, et kokku on saadud korralik tuumik, kes võiks kõigile hambaid näidata. Oluline on muidugi, kellest saab uus sidemängija. Sellest pole veel meedia vahendusel juttu olnud.
Huvitav on silm peal hoida, kuidas tuleb tuleval hooajal Prantsusmaa liigas toime Greenyardi Maaseiki viimastel aastatel tiitliteni viinud diagonaalründaja Jolan Cox, kes liitus väga hea hooaja teinud Nice’iga.
Samuti hakkab uuel hooajal Pro A-s mängima endine ameeriklasest sidemängija James Shaw, kes tuli teise sidemängijana kaks aastat tagasi Perugias Itaalia meistriks, muutis positsiooni ja võitis sel hooajal Kedzierzyn-Kozle Zaksa ridades teise diagonaalina Poola meistriks. Nüüd on aeg ise tegusid tegema hakata ja tõestada, et positsioonivahetus oli õige otsus.
Suurematest nimedest lahkuvad liigast Prantusmaa koondislased Barthelemy Chinenyeze, Timothee Carle ja Jean Patry, kes mängivad uuel hooajal Itaalia A1-s. Aastaid Prantsusmaal mänginud brasiillane Thiago Sens liitus Portugali suurklubi Sportinguga ja Saaremaale pahandust teinud nurgaründaja Thanasi Kokkinakkis lahkus Poitiersist ja liitus kolmeaastase lepinguga kodumaa suurklubi Pireuse Olympiacosega, kus hakkab edaspidi libero rolli täitma.
Paberil jätab meeskondadest mulle parima mulje Tours, kes säilitas eelmise hooaja tuumiku ja hankis endale arvestatavat lisajõudu, ning Rennes Volley, kes järgneval hooajal kindlasti suurde mängu sekkub. Tõenäosus, et mõni eestlane võiks kevadel mõne Prantsusmaa olulistest tiitlitest kodumaale kaasa tuua on üsna suur ning seetõttu soovitan kõigil liigal pilku peal hoida.
