Võrkpall24 “väliskorrespondent”, Saksamaa hõbedaklubi Friedrichshafeniga liitunud Martti Juhkami annab võrkpallituru uues osas ülevaate sellest, millised võiksid uuel hooajal jõujooned välja näha Bundesligas.
Saksamaa liiga eelvaade on minu jaoks arusaadavatel põhjustel väga huvitav, samas on raske jääda objektiivseks. Ilmselt on ees ootamas äärmiselt tasavägine hooaeg, kus tiitli eest asuvad võitlema Berliin, Friedrichshafen, Alpenvolleys ja Frankfurt. Suurele nelikule järgnevad Lüneburg ja Düren, kelle eelarved on grammi võrra väiksemad ja seetõttu on meeskond komplekteeritud ka grammi võrra odavamatest mängijatest. Odavam ei tähenda palliplatsil alati nõrgem, aga üldjuhul on igal mängijal hinnalipik küljes põhjusega.
Kuna Friedrichshafen ja Berliin olid tiitlimängudega mai keskpaigani hõivatud ning erinevalt Prantsusmaale ja Poolale enne hooaja lõppu uuele aastale niivõrd palju ei mõeldud, siis esimesi üleminekuid pidi samuti ootama üsna kaua. Tänaseks on enamus meeskondi muidugi komplekteeritud, mis annab hea võimaluse meeskondadele pilk peale visata.
Kolme viimase aasta Saksamaa meister Berliin on ka järgnevaks hooajaks väga hästi komplekteeritud. Sidemängijana jätkab vanameister Sergei Grankin, põhidiagonaalina USA koondislane Benjamin Patch. Lisaks hangiti USA ülikooli üks säravamaid tähti Kyle Ensing. Temporündajate sektoris muudatusi ei tehtud, mis tähendab, et meeskonnas jätkavad USA koondislane Jeff Jendryk, Prantsusmaa koondislane Jacques Le Goff ja Saksamaa koondislane Georg Klein.
Nurgaründajad Moritz Reichert ja Samuel Tuia, kes enamikes mängudes põhikoosseisus olid, jätkavad Berlinis, aga meeskonnast lahkusid Adam White ja Jegor Bogatšov, kes otsivad mänguaega mõnes teises meeskonnas. Hetkel on teada, et Lüneburgist liitub nurgaründaja Cody Kessel, aga ilmselt näeme enne suve lõppu veel ühte üleminekut. Kuna libero-duo Dustin Watten – Nicolas Rossard lahkusid teistesse klubidesse, siis toodi Frankfurtist Berliini Saksamaa uus ja talendikas libero Julian Zenger. Igal juhul on tegemist äärmiselt tugeva ja nimeka koosseisuga, ent samas on igal meeskonnal ka oma nõrkused, mida tuleb oskuslikult ära kasutada.
Friedrichshafen on tänaseks komplekteeritud. Endine peatreener Vital Heynen lõpetas Friedrichshafeniga lepingu, sest pidi Poola koondisele ja eelolevale olümpiaaastale keskenduma, aga paar kuud hiljem leiame ta Perugia juhendaja toolilt. Mina isiklikult seda hukka ei mõista, sest klubi uus peatreener Michael Warm soovis just mind meeskonnas näha. Eelmisest hooajast jätkavad meeskonnas Tšehhi koondise sidemängija Jakub Janouch, Saksamaa koondise nimekirjas olevad diagonaal Daniel Malescha ja temporündaja Jakob Günthör ning kogenud liberod Markus Steuerwald ja Thilo Späth-Westerholt. Saksamaa edukaima klubi uueks diagonaalründajaks on Makedoonia koondislane Nikola Gjorgiev, uuteks nurgaründajateks aga minu kõrval Slovakkia koondislane Tomaš Kriško, Rumeenia koondisega Euroopa hõbeliiga võitnud Rares Balean ja Austria koondislane Anton Menner. Meeskonna uuteks temporündajateks on Austraalia koondisesse kuuluv Nehemiah Mote ja USA mängija Brendan Schmidt.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et meeskond on sisuliselt täiesti uus, mis tähendab, et hooaja alguses võib koostöö leidmine omajagu aega võtta. Samas on peaaegu terve meeskond oma riigi koondistes, mistõttu on tegemist üpris kogenud mängijatega, kes on sarnastes olukordades oma karjääris juba olnud. Tegemist ei ole niivõrd nimekate mängijatega kui näiteks Berliinis, aga Friedrichshafen on alati silma paistnud sellega, et pigistatakse olemasolevast materjalist maksimum välja. Usun, et Eesti võrkpallipubliku jaoks oli üle-eelmisel hooajal Meistrite Liigas kuue parema hulka tulnud meeskonnas üsna tundmatud nimed, kes tänasel päeval mängivad juba suuremates liigades.
Varajasemat hooaja lõppu kasutas edukalt ära Frankfurt (United Volleys), kes värbas Prantsusmaalt mitmeid mängumehi. Esiteks sõlmiti leping Tourcoing’ Belgia koondislasest sidemängija Matthias Valkiersiga. Seejärel hangiti Narbonne’ist temporündaja Jean-Philippe Sol ja lisaks Toursi hollandlasest nurgaründaja Floris Van Rekom. Van Rekom hakkab koha eest platsil konkureerima Lubini Cuprumist hangitud nurgaründajate duoga Luke Smith – Masahiro Yanagida, mistõttu võib öelda, et see sektor on väga ilusti kaetud.
Alpenvolleys, kes oli eelmisel hooajal põhiturniiri võidule väga lähedal, hankis kodumaale naasnud venelasest diagonaalründaja Kirill Kletsi asemele Paulo Victor Costa da Silva. Kogenud brasiillane on viimased hooajad veetnud Brasiilia tippklubides, aga pigem on rahuldunud teise diagonaali rolliga. Viimasel hooajal jagas mänguaega näiteks superstaar Wallace De Souzaga. Alpenvolleysi nimekirjast leiab uuel hooajal soomlasest temporündaja Tommi Siirilä, kes peale aastat Perugias veetis eelmise hooaja Soomes. Siirilä ei ole ainukene soomlane Saksamaa 1. Bundesligas, kuna Lüneburgis mängib uuel hooajal nurgaründaja Ronkainen ja Düreniga liitus nurgaründaja Niklas Seppänen. Düreniga liitus ka Kanada koondislasest libero Blair Bann ja meeskonnaga jätkab Tšiili kogenud diagonaal Gevert, aga ülejäänud mängijad on Saksamaa liigas ennast kehtestanud sakslased. Kindlasti korralik meeskond, kes hooaja jooksul võtab suurematelt punkte, aga ilmselt nad siiski päris tiitlile ei mängi.
Saksamaa liiga alumistest klubidest leiab ka paar Eestis mänginud mängijat. Näiteks uue klubina liigasse tõusnud Heitec Volleys meeskonnas mängib hakkab uuel hooajal mängima Saaremaal olnud Tomaš Halanda ja Lüneburg hankis endale neljandaks nurgaks Michael Michelau, kes veetis eelmise hooaja Rootsis. Kindlasti ei ole tegemist niivõrd võrdse ja tasavägise liigaga kui Prantsusmaa, Poola või Itaalia, aga sellest hoolimata usun, et Bundesliga astub iga aastaga tippliigadele sammu lähemale. Publiku huvi on üks suuremaid Euroopas ja mängudest üritatakse teha võimalikult suur vaatemäng. Mängud on ka internetist tasuta leitavad, mistõttu on nende jälgimine väga lihtne.
