Tallinna Selveri võrkpalliklubi eilne võit Tartu Bigbanki üle liigitus kahtlemata suurüllatuste hulka, olgugi et kaks põhimeest – Rait Rikberg ja Mart Naaber – ei saanud kodumeeskonda aidata.
Selveri 20-aastane sidemängija Renet Vanker tegi tõstetööd laitmatult, harutades mängu kenasti lahti. Timo Lõhmus kerkis 17 punktiga (+14) külaliste resultatiivseimaks, 14 punkti (+2) lisas Albert Hurt, 13 Oliver Orav (+2) ja 8 Marx Aru (+2). Vanust on nimetatud mängijatel vastavalt 17, 19, 23 ja 15 (!) eluaastat.
Muide, viimati oli Selver Tartust jagu saanud poolteist aastat tagasi, kui pealinnaklubi alistas rivaali Eesti meistrivõistluste finaalseerias. Toona mängis Selver aga veel n-ö suurt mängu, mitte ei keskendunud üksnes noortele.
Võrkpall24 võttis mängujärgsel päeval ühendust Selveri uue juhendaja, Soome noortekoondistes head tööd teinud Aapo Rantaneniga, kellele oli vabal päeval üle lahe külla tulnud pisitütar. Rantanen tunnistas, et ei osanud taolist tulemust eilsest mängust ka ise oodata.
Aapo, kui suur üllatus oli eilne võit sulle endale?
Ütlen päris ausalt: kolme punkti ma võõrsilt Tartu vastu ei osanud oodata. Samas ei pidanud ma meie võitu võimatuks. Võrkpallis ja spordis laiemalt võib teinekord sedasi juhtuda, et kui kõik klapib, suudad suuremat üllatada. Aga selle saavutamiseks pidime me ise hästi mängima.
Mis oli võidu võti?
Mulle tundub, et me tahtsime seda mängu rohkem võita. Statistikat vaadates tuli eile välja üks kummaline asi. Nimelt ründasime me halva vastuvõtu korral parema protsendiga kui hea vastuvõtu korral. Olime just kaitses ja raskete pallide lahendamisel väga edukad.
Kas pigem oli eilne tulemus tingitud Selveri heast mängust võit Tartu kehvast esitusest?
Ma tahaksin loota, et me ise suutsime Tartu mängu halvata. Teisalt oli näha, et tartlased polnud mänguks kõige paremini häälestatud. Võrkpallis sõltub tulemus tihti just emotsioonidest.
Kuidas Selveri noored mängumehed võidu vastu võtsid?
Nad olid mõistagi õnnelikud, aga samas ei suhtunud keegi sellesse ebaloomulikult. Nad teavad ka ise, et parandamisruumi on meie mängus veel küllaga ja eile ei jagatud ühtegi medalit. Aga mis peamine: nad suutsid iseendale tõestada, et kui annad endast maksimumi, võivad sellised tulemused sündida.
Ole hea, iseloomusta 15-aastast Marx Aru, kes peaks vanuse poolest mängima koolivõimlates B-klassi mänge, mitte osalema rahvusvahelisel tasemel Eesti-Läti ühisliigas.
Ta on väga positiivne tüüp nii mängija kui inimesena. Mulle meeldib tema puhul just see, et ta unustab eksimused kiiresti ja ei jää põdema. Marx saab õnnestumistest palju enesekindlust juurde. Ka tema mõistab kindlasti, et eilse mängu põhjal ei saa teha kaugele ulatuvaid järeldusi. Aga mis puutub noorteklassides mängimisse, siis tegelikult ta hakkabki tänavu aega jagama meeste, A- ja B-klassi vahel. Meie kui treenerite ülesanne on vaadata, et kõik oleks kenasti balansis. Et talle jaguks mängude kõrval ka kvaliteetseid treeninguid ja vabu nädalavahetusi.
Mis on täna tema suuremad tugevused ja nõrkused?
Tugevusena tooksingi välja tema iseloomu, mida äsja kirjeldasin, ja vastasele ebamugava servi. Marxil on enim arenguruumi stabiilsuses ja blokitöös, aga see on 15-aastase mängija puhul täiesti loomulik. Ta vajab n-ö mängukilomeetreid, et kogemuste kaudu paremaks mängijaks saada.
Tartu vastu kerkis Selveri resultatiivseimaks kõigest 188-sentimeetrine Timo Lõhmus, kes tegutseb diagonaalründaja positsioonil. Omamoodi nähtus on temagi.
Timo on kolm esimest mängu tõesti väga hästi mänginud. Sarnaselt Arule peab ka tema mõlemad jalad tugevalt maas hoidma, sest noormängijate puhul on mängutaseme kõikumine paratamatu.
Tegelikult meil ju tõupuhast diagonaalründajat pole, seepärast saab sellel kohal kasutada erinevaid mehi. Ka Mihkel Varblane ja Devin Põlluste võivad heal päeval diagonaalis edukalt hakkama saada.
Mihkel Varblast, kellest on sinu käe all saamas temporündaja asemel diagonaal, pole sa kahes viimases mängus sisuliselt enam kasutanud.
Jah, Timo on olnud oma kohal lihtsalt sedavõrd hea, et mul pole olnud vajadust vangerdust teha. Samas tegi mind rõõmsaks seegi, et kui Mihkel Tartu vastu episoodiliselt väljakule pääses, näitas ta end väga heast küljest. Mihkli tugevus on hetkel kindlasti ründamine, aga treeningutel on ta nüüdseks kaks kuud harjutanud ka vastuvõttu, et tulevikus soovi korral nurgaründajana tegutseda.
Kas Varblast temporündaja sa enam ei kasuta?
Initsiatiiv positsiooni vahetada tuli temalt endalt, aga ma ei välista, et ta võiks vahel ka temporündajana veel väljakul käia. Ta on noor mees, keda ootab ees pikk karjäär.
