fbpx
Close

INTERVJUU | Avo Keel muretseb ühisliiga loomise üle: info edastamisega on millegipärast venitatud

Karl Rinaldo
Avo Keel. | Foto: Riina Vals/SK Duo

Eesti, Soome ja Läti alaliidud astusid jaanuaris esimese sammu kolme riigi ülese meeste meistriliiga loomisel. Kaks kuud hiljem tunneb Pärnu Võrkpalliklubi peatreener Avo Keel muret, kas praeguse asjaajamisega saab liigast üldse asja, kuigi lisaks alaliitudele sooviksid ka kõigi kolme riigi klubid senisest tugevamat ja huvitavamat liigat.

Pärnu Võrkpalliklubi keeruline hooaeg sai jätku eelmisel nädalavahetusel, kui meeskond kaotas Credit24 Meistriliigas esimese veerandfinaalmängu Jekabpilsi Lušile kodus 0:3. Et august välja tulla, peavad pärnakad võitma eeloleval nädalavahetusel mõlemad võõrsilmängud.

Võrkpall24 võttis Keelega ühendust, et arutada nii Pärnu hetkeseisu kui ka suure ühisliiga loomise üle. Nagu selgub, on jätkuvalt palju lahtisi otsi seoses sellega, kas tulla võiks n-ö suur põhiturniir kõigi kolme riigi klubidega või peaks meeskonnad jagama kulude kokkuhoidmise eesmärgil esimeses ringis põhja- ja lõunaregiooni. Palju aega enam otsuseid teha pole, kuna uus liiga soovitakse ellu kutsuda juba sel sügisel.

Avo, kui suur on tõenäosus, et Pärnu pääseb tänavu ikkagi Credit24 Meistriliiga poolfinaali?

Ma arvan, et veel on võimalus 50-50, olgugi et kaotasime Pärnus ja Jekabpilsil on kodusaalis tugev toetus ees ootamas. Ma siiski ei usu, et neil selline pidu saab olema järgmises ja ehk ka ülejärgmises mängus. Nii saamatud me ka pole, et teist mängu järjest nende rünnakuid natukenegi alla ei suuda tõmmata. Ma usun, et meil on rohkem perspektiivi oma mängu parandada. (Andrei) Gvozdev ei tee kindlasti meie poolel sellist (halba) mängu nagu avakohtumises, sidemängija osas veel ei tea (kui Ygor Duarte naaseb nurgaründaja kohale, saaks Martti Keel tegutseda sidemängijana – toim.). Tõsi, raske on uskuda ka seda, et meil endil nii hea päev servi vastuvõtul tuleb, isegi juhul, kui jätkame samade meestega.

Mida Martti Keele tegutsemine nurgaründajana sulle näitas?

Teda hakati kohe serviga otsima. Kui treener annab mängijale selged käsud ja suunised, et pange selle mehe peale, siis hakkab edasine sõltuma servija tasemest. Ühte meest otsides langeb servi tugevus. Meil siin Credit24 Meistriliigas ei suuda mängijad alati tugevat hüppelt pallingut ühe mehe peale sihtida. Teine asi on see, et võime ka natuke saba kergitada, sest Martti oskab end vajalikel hetkedel väga hästi mobiliseerida.

Kas su peast käis ka see mõte läbi, et proovida treeningutel teise nurgaründajana noortekoondislast Kaur Erik Kaisi?

Kui Ygoril neljapäevases trennis vigastus tekkis, hakkasime kohe proovima Kauri, aga Martti jättis trennides vastuvõtul selgelt kindlama mulje. Mängus õnnestus ta ka rünnakul, kuigi trennis oli nii ja naa. On selge, et Martti käsitleb palli nii rünnakul, vastuvõtul kui ka üldmängu-olukordades paremini kui Kaur. Lisaks pole võimalik ületähtsustada Martti olekut platsil.

Kas ka Kristaps Platacs jääb nurgaründajana hätta?

Eks nad ole Kauriga üsna sarnased diagonaalründajad, kelle servi vastuvõtt ja üldmängu pool pole parim.

Räägime seniste veerandfinaalide suurimast üllatusest. TalTech lõi avamängus 3:1 Tartu Bigbanki.

(Muigab.) Ma tõmban nüüd üldtuntud pessimistina TalTechi meestel rõõmurulle maha. Nautige võitu, aga suurüllatuseks saab seda pidada vaid siis, kui ka teine või kolmas mäng võidetakse. Seda ju ikka tuleb ette, et selge favoriit kaotab ühe mängu. Praegu pole TalTechil veel millegi üle hõisata.

Kas tartlastele võis avamängus see kätte maksta, et neil puudub suurte kogemustega stabiilne ründaja, kelle otsa rasketel hetkedel vaadata?

Ma ütleksin, et Tartu tugevus on olnud tegelikult sel hooajal stabiilsus. Nemad kõiguvad kõige vähem meie liigas. Isegi Saaremaal, kellel on varust häid mehi rohkem võtta kui teistel, tulid põhiturniiril esile mõned mängud, kus tekkis stabiilsuses osas küsimärke. Ja ülejäänutel on olnud see kõikumise amplituud juba palju suurem. Samas pole Tartu võistkond, kellega peaks Selver, Jekabpils ja Pärnu minema käed rippes mängima. Oleme neile küll kaotanud, aga võimalus on olemas.

Aga mida TalTech avamängus hästi tegi?

Korvpallis on nii, et mõnes mängus võivadki üks-kaks meest sisse viskama jääda. Võrkpallis on sama. Kui paaril mehel löögid õnnestuvad, siis nad võivadki jääda lööma. Pall põrkab hästi, vastane eksib ja nii lähebki. Panevad hullu. See ei näita aga veel reaalset seisu. Kui TalTech paarist edasi läheb, siis on tegu üllatusega.

Tuleme viimaste kuude põletavaima teema juurde. Saarlased ja pärnakad on avalikkuses tõsiselt vaielnud Eesti, Soome ja Läti ühisliigat puudutavate turniirisüsteemide ja kulude üle.

Esiteks, see väärib nüüd rasvaselt ära trükkimist: kõik Eesti klubid tahavad, et Eesti-Soome-Läti liiga sünniks! Pärnu kuulub täpselt samamoodi nende klubide hulka, kes tahavad väga, et see liiga tuleks ja toimiks.

Küsimus on aga selles, millisena see liiga tuleb.

Jah, just. Neli Eesti klubi (Keel peab silmas Pärnut, Tartu Bigbanki, Tallinna Selverit ja TalTechi – toim.) on selgeks teinud, et sellise rahalise võimekuse pealt, mis meil praegu on, me kodus-võõrsil süsteemis n-ö suurt põhiturniiri välja ei kannata. Isegi Tartu on selle variandi poolt, kuigi meedias kirjutati millegipärast, et nemad tahavad suurt põhiturniiri. See on vale. Alari Jõesaar (Tartu klubi juht – toim.) ütles, et põhja- ja lõunaregiooni formaat on odavam ja kergemini teostatav. Seda võib temalt üle küsida. Mina ei saa mõnes mõttes aru Saaremaa loogikast. Nad tahavad seda suurt põhiturniiri kõvasti, kuigi neil on juba praegu Eesti ja Läti liigas enamike võistkondade vastu igav mängida. Nüüd nad tahavad saada lisaks neile, kellega siin huvitav pole, juurde Soomest kahte kuni nelja klubi, kellega samuti huvitav mängida pole. Põhja- ja lõunaregiooni mängimisega saaksidki nad just tugevamaid mänge rohkem, sest siis mängiksid tugevamad klubid põhiturniiri teises pooles ainult omavahel.

Meie, neli Eesti klubi ja lätlased, kannatame välja põhja- ja lõunaregiooni variandi, mille Karol Paas (Credit24 Meistriliiga juht – toim.) ja Mihkel Sagar välja töötasid. Toonitan veelkord, et neli klubi pole kindlasti olnud pidurid, vaid tahavad seda ehk rohkemgi. Aga hetkeolukord on lihtsalt selline, mis ei võimalda teist versiooni valida.

Milline on olnud ühisliiga loomist puudutav suhtlus?

Imelik on see, et millegipärast ei jõudnud Eestis ühise laua taga räägitud ettepanek põhja- ja lõunaregioonist kohe Soome klubideni, vaid jäi kuhugi töörühma vahepeal kinni. Soome klubid said sellekohase info alles umbes nädala-pooleteise pärast meilile, kus öeldi, et eestlastelt on saabunud ka teine ettepanek, kuidas liiga võiks toimida, aga “sellega ei peeta vajalikuks edasi minna”. Kui hakkasime Soome klubidelt uurima, kas nad on saanud B-variandi kätte, siis kehitati õlgu. Sellest hetkest omakorda nädal veel hiljem, kui Soome klubid asusid asja uurima, saadeti neile lõpuks ka meie pakutud süsteem edasi. Minu hinnang on see, et kommunikatsioon on algusest peale olnud kahtlane. Soomlased tahavad pikalt asju arutada ja see on ka täiesti arusaadav, kuid millegipärast on töörühmas venitatud info edastamisega.

Mulle tundub, et peaksime ikkagi istuma kõikide Eesti, Läti ja Soome klubide esindajatega koos maha. See ühisliiga oleks nii suur muudatus, et meil oleks vaja asju arutada ja läbi vaielda.

Aga soomlased olevat hiljuti öelnud, et nemad ei soovi ikkagi põhja- ja lõunaregiooni varianti.

Seda küll, aga ma ei imestagi, et sellise info laekumise juures on ääretult raske otsustada, mida kumbki pool tahab. Tegu on väga suure muudatusega ja ega siis peale n-ö juhtrühma suheldakse ka allpool isiklike kontaktide tasemel. Kõigi eesmärk on kokkuvõttes üks – teha senisest tugevam ja huvitavam liiga. Oleks tore, kui see liiga sünniks. Umbes tosin aastat tagasi tehti esimene katse, aga see ei õnnestunud. Nüüd võiks õnnestuda.

Kas tänases olukorras usud sa veel, et Eesti-Soome-Läti liiga tekib juba sel sügisel?

Ütleksin, et Eesti ja Läti klubide põhjal võiks põhi-lõuna versioon tulla, aga kardan, et veninud ettepanekute tõttu on selleks aega liiga vähe. Soomlastel on küsimusi palju ja kogu protsess pole laabunud soovitud rütmis.

Kas lätlastega tuleks igal juhul koostööd jätkata? On ju räägitud võrkpalliringkondades ka sellest, et ehk oleks kõige kasulikum üldse Eesti ja Soome liiga.

Kui Eesti-Läti ühisliiga loodi, siis ärgem unustagem seda, et toona olid lätlased meist tugevamad. Esimesel aastal (2005-06) oli nelja hulgas üks Eesti klubi. Alles pärast seda hakkas kaalukauss muutuma. Praegu on lätlastel olnud saalivõrkpallis kümme aastat kehvemad ajad kui meil. Minu jaoks taandub asi eetilisele valikule. Lätlaste üle parda viskamine oleks viimane lahendus. Pealegi oleme ju leidnud lätlastele sobiva variandi, nüüd on küsimus, kuidas see kõik ellu viia. Tegelikult on ju ka kolm-neli Soome klubi tutvunud B-variandiga ja öelnud, et see oleks hea lahendus. Lisaks on Soomes mitmed klubid, kes on telefonivestluses avaldanud toetust ja öelnud, et see on mõistlikum variant kui suur põhiturniir. Kõik saavad aru, et muutust on vaja.

Lõpetuseks, kas oled hakanud tulevikule mõeldes jälle Soome televisiooni vaatama ja keelt meelde tuletama?

(Muigab.) Kui oled kord jalgrattaga sõitma õppinud, siis sõidad enam-vähem lõpuni.

scroll to top