INTERVJUU | CEV-i president: Eesti ja Soome on täna Euroopas eeskujuks kõigile

Aleksandar Boricic (paremal) Euroopa Kuldliiga finaalturniiri ajal koos Eesti alaliidu presidendi Hanno Pevkuriga. | Foto: Gertrud Alatare/CEV

Euroopa võrkpalliliidu president Aleksandar Boricic külastas juunikuu lõpus Tallinnas toimunud Euroopa Kuldliiga finaalturniiri ning teatas, et Eestist saab Saksamaa, Tšehhi ja Soome kõrval üks neljast 2021. aasta EM-finaalturniiri korraldajast.

Võrkpall24.ee istus 71-aastase serblasega turniiri kullamängu ajal maha, et uurida, millises suunas Euroopa võrkpall täna liigub. Boricic oli meeleldi nõus kõigile küsimustele vastama.

Aleksandar, Eestist saab esmakordselt EM-finaalturniiri võõrustaja. Millega me selle tunnustuse ära oleme teeninud?

Eesti võrkpalliliit on teinud viimastel aastatel väga head tööd. Mina ja mu kolleegid teadsid seda juba enne Tallinna tulemist. Üleüldiselt on meie plaan aga kaasata EM-i korraldamisse võimalikult palju Euroopa riike, et kogu meie maailmajagu saaks sellest peost osa. Mul on hea meel täna öelda, et meeste ja naiste 2019. ja 2021. aasta EM-finaalturniiridega katame ära sisuliselt kogu Euroopa. Nelja turniiri korraldab kokku 16 riiki.

Teine asi on see, et Eesti võrkpall on edukas nii sportlikus mõistes kui publiku osas. Eesti ja Soome on täna Euroopas eeskujuks kõigile. Need kaks riiki töötavad süstemaatiliselt, et koondise poolehoidjad välismaal toimuvatele suurturniiridele kaasa tuua. Me loodame, et ka teiste riikide alaliidud hakkavad sedasi tegutsema.

Eesti rahvusmeeskonna viimase aja saavutuste lainel oleme kogenud, et mida edukamaks saame, seda rohkem raha peame välja käima. Kas see on probleem, millele üritatakse Euroopa alaliidus lahendust leida?

See pole küsimus meile, vaid turule. Võrkpall pole suur müügiartikkel. Kui me räägime sellest, millistel pallimängualadel toob edu suurt raha sisse, siis vastus on jalgpall. Teistel aladel sellist luksust pole. Jalgpall on nagu religoon, võrkpall on aga tavaline spordiala. Sellega tuleb leppida. Ja kui sa soovid mängida, siis see nõuab raha. Kui sa soovid turniiri korralda, siis ka see maksab. Venemaale läheb 2022. aasta MM-finaalturniiri korraldamine maksma 85 miljonit eurot. Kõigel on oma hind.

Riik ja kohalikud omavalitsused peavad leidma viisi, kuidas klubid toime tuleksid, sest see pole võimalik, et rahvusvaheline alaliit kõiki riike ja klubisid üleval peab. Suurturniiride korralduskulud on suured ka seetõttu, et rahvusvaheline alaliit saaks noorte võrkpalli arendada ja erinevaid turniire professionaalsemalt läbi viia. Eesti üle ongi meil seetõttu hea meel, kuna me näeme, et siin on võrkpallil nii sisemine kui välimine toetus.

Ühe probleemina tunnetan ka seda, et tipptasemel võrkpalli näidatakse teleris võrreldes teiste suuremate pallimängualadega väga vähe. Näiteks Eestis pole rahvusvahelisel tasemel klubimänge üldse telepildis ning ka tiitlivõistlustest näeb vaid üksikuid ülekandeid.

Me sõlmisime hiljuti pika lepingu Eurospordiga, kes tegi tänavu Meistrite liiga superfinaalidest otseülekanded. (Muigab.) See on nüüd teie kui ajakirjaniku viga, kui te sellest ei teadnud. Mõelge, kui teie polnud sellest teadlikud, siis kuidas peaks see info tavainimeseni jõudma.

Tagantjärele asja uurides selgus, et Eurosport Germany, Eurosport France ja Eurosport Asia tegid superfinaalidest tõesti ülekanded, kuid Eestis nähtav Eurosport mänge ei näidanud.

Kas mullu käivitatud Eurovolley.tv on teie hinnangul õnnestunud projekt? Varasemalt sai paljusid mänge Euroopas vaadata tasuta Laola TV-st, nüüd on sisuliselt kõik tasuline.

Jah, see on olnud õnnestumine. Võrkpall on väga tore spordiala laste, noorte ja vanainimeste jaoks, aga inimesed ei mõista veel, et tegu on professionaalse spordiga. Nüüd, mil pakume kvaliteetseid ülekandeid väikese raha eest, on hakatud ütlema, et see on kallis. Ent kui inimene tuleb saali võrkpalli vaatama, siis peab ta ju samuti pileti ostma. See kõik on loomulik. Kui sa tahad näiteks NBA-d internetist vaadata, siis see on hoopis kallim. Sooviksin siinkohal lisada, et meil on hea meel selle üle, et esmakordselt olid auhinnarahad naiste ja meeste Meistrite liigas võrdse suurusega. Me püüdleme võrdõiguslikkuse poole.

Lõpetuseks, kas Euroopa võrkpalliliidul on spordisõpradele edastada sõnumeid põnevatest tulevikuplaanidest?

Me töötame hetkel väga tugevalt MM-kvalifikatsiooniturniiri uue süsteemi kallal. Siiani on Euroopal olnud MM-il vaid kaheksa kohta. Nüüd on täiesti reaalne variant, et 2022. aasta MM-ile pääseb juba 12-15 Euroopa riiki. Miks? Sest Euroopa koondistel on enim kvaliteeti. Me ei tööta selle nimel, kuna oleme Euroopa võrkpalliliit – tahame lihtsalt muuta MM-i tugevamaks ja tõsiseltvõetavamaks turniiriks.

apellet.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar