Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg usub, et meeskonna hetkeseis on Credit24 Eesti meistrivõistluste finaalseeria eel parem kui detsembris, mil teeniti karikavõistlustel hõbemedal.
Tartlaste finaalipääs sai selgeks reede õhtul, mil Pärnu Võrkpalliklubi andis teada, et loobub mõlema sidemängija ehk Martti Keele ja Richard Voogeli haigestumise tõttu seeria kolmandast mängust. See tähendab, et Bigbank võidab poolfinaali mängudega 3:0.
39-aastane Rikberg tunneb finaalipääsu üle rõõmu, olgugi et soovinuks koha kullamängule kindlustada palliplatsil. Tartlasel on võimalus viia kodulinna esindusklubi meistritiitlini seejuures seitsmeaastase pausi järel, sest viimati võitis Bigbank tiitli 2014. aastal Andrei Ojametsa juhendamisel.
Alar, ma ei tea, kas nii sobib öelda värske info põhjal, aga luba õnnitleda finaalipääsu puhul!
Sobib ikka. Mina tänan!
Eeldan, et oleksid siiski pigem palliväljakul finaalipääsu kindlustanud?
Jah, loomulikult. Tegelikult oli juba neljapäevase mängu osas arutelu all, et kas me pidanuks saama kohe loobumisvõidu. Minu seisukoht oli aga see, et üritame kolmanda kohtumise ikkagi ära pidada ja sel moel kullamängule pääseda. Ideaalis oleksime seega finaalikoha taganud kolme mänguga, aga nüüd tegime seda kahega. Vastast me ei kartnud, sest meil on hetkel hea hoog sees. Samuti oleks kolmas mäng sobinud mängurütmi osas hästi. Nüüd tuleb meil aga sisse ikkagi sisuliselt kahenädalane mängupaus (finaalseeriaga tehakse algust 21. märtsil – toim.). Aga see selleks. Oleme kõik rõõmsad ja usun, et jõudsime finaali ikkagi teenitult. Tõestasime kahe mänguga, et oleme finaaliväärilised.
Sinu kui tartlase jaoks on finaali jõudmine ka personaalselt ilmselt eriline hetk. Milline oli sinu roll 2006., 2012. ja 2014. aastal, mil meeskond vastavalt Urmas Tali, Rainer Vassiljevi ja Andrei Ojametsa juhendamisel Eesti meistritiitli võitis?
(Muigab.) Ausalt öeldes ma ei mäletagi väga täpselt. Olin ilmselt kõigil nendel hooaegadel mingil määral meeskonnale abiks, kuid tegin seda rohkem lihtsalt seepärast, et sõpru aidata. Ametlikult ma nende tiitlivõitude ajal klubis olulises rollis aga polnud.
Milline on Tartu Bigbanki hetkeseis? Kas võrreldes karikafinaaliga olete paremas või kehvemas vormis?
Olukord on parem, sest enne karikafinaali tegelesime juba väga tõsiselt erinevate tervisehädade ja vigastuste ravimisega. Sellest tulenevalt polnud ka taolist trennikvaliteeti, kus mehed olnuks võimelised endast kõike andma ja trenne täismahus kaasa tegema. Pärast finaali jäi meil pool meeskonda mõneks ajaks trennidest eemale ja puhkas. Aga nüüd on seisud head. Ohumärgid tekkisid küll pärast viimast mängu, kus ma polnud trennides mõningate asjadega rahul. Õnneks näitasid kaks viimast trenni eile ja täna taas paremaid märke. Mängupilt on selline, millega oleksime homme Pärnule läinud vastu enesekindlalt. Aga kui küsimuse juurde tagasi tulla, siis olukord pole rahuldav, vaid hea.
Kas kõik mehed on finaalseeriaks enam-vähem terved?
Ühel mehel on tervislikult seis kehv. See on minu vend (Rait Rikberg). Aga tema mängib hooaja lõpuni tahtejõu pealt, sest seda on tal palju. Kui vaja, liimime ta põlve kasvõi kokku. Teistel meestel on seis hea.
Kas tartlastel on finaali osas eelistusi ka – Tallinna Selver või Saaremaa?
Ei ole eelistusi. Üks asi on lihtsalt väga selge. Kui tuleb Saaremaa, siis peame minema võõrsil toimuvatele mängudele üks päev varem kohale. Ja see mõjutaks finaalseeria tihedas graafikus kogu rütmi. Selveriga oleks selles osas parem mängida. Kui aga mänguliselt hinnata, siis Saaremaal on täna rohkem haavatavaid kohti kui Selveril. Neil on nii elemente kui ka mängijaid, kus annab hammustada. Puhtalt taktikaliselt oleks kergem nende vastu mängida.
Kas teise paari poolfinaalseeria kolmas mäng andis siiski märku, et ka Selver pole eksimatu?
Miks ainult viimane mäng? Ka Saaremaa ja Selveri vaheringi viimane kohtumine näitas sama. Samuti meie ja Selveri vaheringis peetud matš. Iga meeskond on tänavu kaotanud vähemalt kuus mängu. See näitab, et kuigi üleüldine tase on hea, siis kõik on ikkagi ka haavatavad.
