fbpx
Close

INTERVJUU | Harrastajad taraflexile! Suurejooneliste Virumaa meistrivõistluste korraldajad: tahame anda kogukonnale signaali

Kertu Laak
Virumaa meistrivõistluste eestvedajad Priit Maasik ja Kert Rang. | Foto: Kertu Laak

Seni vaid Lääne-Virumaaga piirdunud, kuid nüüd ka naabermaakonna kampa võtnud Virumaa võrkpalli meistrivõistlused kulmineeruvad 20.-21. mail enneolametult mastaapse finaalturniiriga. Tipptasemel korralduse ja harrastusmängijate jalge alla seatava taraflex-põrandaga soovivad võistluste peakorraldajad Kert Rang ja Priit Maasik kostitada nii mängijaid kui publikut võimalikult professionaalse finaalturniiri atmosfääriga.

Kui Tamsalu Võrkpalliklubis juba 12 aastat harrastustasemel võrkpallielu üleval hoidnud Kert Rang ja Priit Maasik kolm aastat tagasi Lääne-Virumaa meistrivõistluste korraldamise enda kanda võtsid, oli nende missiooniks pakkuda harrastussportlastele – kunagistele trenniskäinutele, vanematele meesterahvastele, spordikooli poistele – tippvõrkpalli korraldust. Või vähemalt nii head, kui vähegi võimalik.

Hea omavahelise klapiga Rang ja Maasik nägid, et kodumaakonna harrastajate võrkpall hakkas hääbuma ja vajas turgutust. Mehed kinnitavad, et kuigi Virumaa võrkpall on heal tasemel – Rakvere/BMF tuli ju äsja meeste esiliigas hõbemedalile – siis Virumaal üles kasvanuna taheti ja tahetakse siiani, et Virumaa võrkpall oleks laiatasemelisemalt pildis.

“Meil lõi silm põlema ja mõtlesime, et see ei saa olla kvantfüüsika,” meenutab 32-aastane Rang aega, mil märtsis alguse saav kodus-võõrsil turniir ja selle kulminatsiooniks olev Final Four enda vastutusele võeti. Sealjuures pandi ka iseend korralikult proovile, sest enne 2018. aastat polnud mehed kunagi ühtki võrkpalliturniiri korraldanud. Siiani tehakse seda oma vaba aja arvelt ja puhtast missioonitundest.

“Meie slogan on “Virumaa võrkpall elab!” ja üritusega tahamegi seda sõnumit tõsta nii kõrgele kui võimalik,” selgitab Rang meeste missiooni endises ja ka praeguses võrkpallikantsis. “Tahaksime anda signaali meie võrkpallikogukonnale, et me kõik tegelikult tahame Virumaal taas meistriliigavõistkonda näha!”

Virumaa meistrivõistlustel ei jagata mitte ainult ilusaid medaleid ja karikaid, vaid ka statistikapõhiseid sümboolse koosseisu ja MVP tiitleid. | Foto: Virumaa meistrivõistlused võrkpallis

Kui esimesel korraldusaastal alustati väikesemamõõduliselt, siis aasta aastalt on igas aspektis edasi arenetud. Näiteks oli esimesel hooajal finaalturniir nähtav vaid telefonikaamera läbi Facebook Live’i vahendusel, teisel aastal hangiti ülekande tarbeks GoPro kaamera ja tänavu näeb võrkpallisõber otsepilti lausa Postimees Spordi kaudu. “Loodame, et Karl Rinaldo saab kommenteerima tulla, äkki koos Uku Rummi või mõne muu Virumaa inimesega,” rääkis Rang. “See tuleb absurdselt suur, praegu on vist raske seda kõike isegi hoomata!”

Tõesti, Postimehe ülekanne pole selle hooaja suurim uuendus. “Tahtsime saada platsile uusi nimesid, kellega varem mänginud pole, ja mängida uutes saalides. Sealt tekkis mõte – miks ainult Lääne-Virumaa, kui saaks kutsuda kogu Virumaa!” kirjeldas 33-aastane Maasik hetke, kui ettevõtmine revolutsiooni vajama hakkas. Suurte plaanide teokstegemiseks Virumaal suurte hallide osas laia valikut pole – nii võetigi sihikule Rakvere spordihall, mille kasutamiseks saadi omavalitsusega kohe heale koostööjutule.

Kui ka Lääne-Virumaa meeskondadega oli läbi räägitud ja ülikiirelt suured jah-sõnad saadud, kontakteeruti idanaabrite spordiliidu ja tiimidega. Ka nemad ei mõelnud hetkekski. “Öeldi, et muidugi tehke! Eks neil oli ka kopp ees samade võistkondadega mängimisest,” arvab Rang. Nii antaksegi tänavu välja lisaks Lääne-Virumaa versioonile ka kogu Virumaa meistritiitel.

Esimeseks hooajaks liitus Ida-Virumaalt kaks meeskonda: Sillamäe ja Jõhvis baseeruv Idablokk. Lääne-Viru paneb vastu viis esindust. “Isu on ka sealsel kogukonnal suur, mängijaid ja meeskondi on, toetus on olemas… aga pole neid, kes teeks. Seal tulemegi meie mängu,” leiab Rang.

Uut tuult toob selle hooaja turniirile ka taraflex-põrand. Jah, just seesama pehmem parketikate, kus väljak on roosakasoranž ja piiriväline ala sinakas ning mida on seni kasutatud vaid koondise mängudel ja klubivõrkpalli tippturniiridel. “Meiesugused pole kunagi ise sellisel kattel kunagi mänginud. Paljud on ainult telekast näinud!” leiab Maasik. “Ma ei ütleks, et me keerame asju üle võlli – teeme lihtsalt seda hästi ja professionaalselt ka harrastussportlaste jaoks!”

Samuti on mehed algusest peale toonud kohtunikupukki “välisvile” – eelmisel aastal oli peakohtunikuks Tiit Kõiv ja teiseks Meelis Pikkpõld. “Varem olid kohtunikud küll väga tublid, aga nad olid maakonna meistrivõistlusi aastaid vilistanud ja kõik tunnevad neid läbi ja lõhki. Teati näiteks, kuidas saada neid “uut palli” vilistama. Jauramist oli platsil nii palju. Tegelikult on Kõiv ju Rakverest!” räägib Maasik tippkohtunike värbamisest.

Kuigi eelmisel aastal kohal olnud ja vahetuspinkidel olevatesse tahvelarvutitesse live-statistikat saatnud Mihkel Sagar on tänavuse turniiri ajal ametis naiste rahvuskoondisega, kutsuti teda asendama Pärnu Võrkpalliklubi scout Karl-Erik Eisenschmidt. “MVP auhinna annamegi välja statistika, mitte mänguilu põhjal,” toob Maasik välja veel ühe professionaalse joone.

Eelmisel aastal selgus Lääne-Virumaa parim meeskond Tapal, tänavu rihitakse Rakvere spordihalli täitmise ja taraflexi kasutamisega uusi kõrguseid. | Foto: Virumaa Meistrivõistlused Võrkpallis

Maasiku sõnul on ka koduklubis Tamsalus ideoloogia sama – vaatamata tasemele tehakse kõike võimalikult professionaalselt. “Kõik meist pole eluaeg võrkpalli mänginud, aga proovime omada viimase peal vorme ja varustust, hoida meditsiinilised asjad korralikuna, kunagi äkki õpime mängima ka!” naerab ta.

Võistlustel on kolme lehekülje pikkune ametlik juhend, mille järgi peab igal mängijal olema seos meeskonna esindatava maakonnaga: päritoluseos, hetkel õppimas või hetkel töötamas. Kõikide liigade, ka välisliigade mängijad on lubatud – küll aga võib meistriliiga- ja välisliigamehi olla ühes võistkonnas kokku üles antud maksimaalselt kaks.

“Ühes võistkonnas on kirjas Tõnis Niinemets, teises Martti Juhkami, Ronald Järv tuleb poolfinaali mängima ka, Harri Palmar endise meistriliiga mehena,” toob Rang välja tuntumad osalejad. Maasik lisab naerdes: “Ehime ennast ka natuke – meie Tamsalu meeskonnas on Tanel Uusküla (endine Rakvere meistriliiga mängumees ja 2017. aasta Balti liiga võitja – toim.), kes on ankur ja peab mõned pallid ikka maha ka lööma!”

Juhendi järgi saaks osaleda näiteks ka Prantsuse esiliigas pallinud rakverelane Robert Viiber. Reaalselt kaasatud on näiteks Rainer Vassiljev, aga mis moel, jääb hetkel veel üllatuseks. Sama mõistatus jääb õhku Ida-Virumaalt pärit Valentin Kordase puhul, kes on praegu väga kuum nimi. “Ta ju tõusis Ida-Virumaalt tippu nagu fööniks tuhast!” rõõmustab Rang Sillamäe poisi edu üle.

Kuigi viimasel kolmel aastal ongi turniiri võitnud peamiselt Rakvere/BMF esiliiga meestest koosnev Tõrremäe meeskond, on hea märk see, et kunagi pole ka finaalmängud olnud “tund saunaga”. “Tõrremäe on mänginud RLV/Massive’iga, kus mängivad Elia Lulla, Karlo-Remy Kallend, Harri Palmar, kirjas on veel Juhkami ja Niinemets – tema ei saa küll platsile, aga vähemalt saavad nad temaga uhkustada!” naerab Rang.

“Meie visiooni on aidanud ellu tuua kohalikud omavalitsused koos spordiliitudega. Oleme südamest tänulikud Rakvere linnale. See suur toetus ja tugi on meile väga tähtis,” hindab Rang koostööpartnereid kõrgelt. “Esimestel aastatel oli suureks abiks Tapa vald, kui korraldasime turniirid Tamsalus ja Tapal,” lisab Maasik. “Nii Ida- kui Lääne-Virumaa spordiliiduga oleme mõlemad huvitatud sellest, et toimuks kaht Virumaad ühendav võistlus.”

Mehed on enda kanda võtnud ka naiste turniiri, mis sel aastal toimus 23. aprillil ja lõppes Spordikooli 1. võistkonna võiduga. Naiste osas on seni piirdutud Lääne-Virumaaga ja aasta läbi kestva kodus-võõrsil süsteemi asemel korraldatakse neile ühepäevaline alagruppidega võistlus. Seda naiste enda soovil, mitte meeste mõttest kergema vastupanu teed minna. Professionaalsust üritatakse hoida ka naiste turniiril – kaeti uhke auhinnalaud ja ka kohtunikud olid igati tasemel.

“Üle-eelmine aasta oli lausa viis naiskonda võistlustules. Ellen Aros pani kaks või kolm Rakvere noorte võistkonda välja, lisaks Kunda ja Rakvere naiste tiimid. Sel aastal lisandus Vinni – see oli meile väga suur üllatus ja see on väga lahe!” rõõmustab Rang ka naiste initsiatiivi üle.

2021. aasta Lääne-Virumaa meister Tõrremäe, kes koosneb suures osas Rakvere/BMF esiliigatiimi meestest. | Foto: Virumaa Meistrivõistlused Võrkpallis

Meeste enneolematult suure ürituse eel oli just Kert Rang see, kes ilma mingi kommertsliku tagamõtteta Võrkpall24-ga ühedust võttis. “Üritame igal pool infot jagada – Võrkpall24, volley.ee, Virumaa Teataja… Pasundame seda nii palju kui võimalik,” rääkis korraldajatandemi liige Kert Rang Võrkpall24-le. “Eesti võrkpalli- ja spordiüldsus saab nii vähemalt teada, et kuigi Virumaal pole meistriliigaklubi, siis vähemalt on meil sellelaadne või tugevamgi üritus. Credit24 Balti liiga finaalturniiri set-up, kus mängivad tavalised harrastusmängijad!”

Mehed soovitavad kõigil tulla Rakverre kaheks päevaks, et näha nii poolfinaale kui ka finaale. Mis võistkonnad finaalturniirile pääsevad, on hetkel samuti enneolematult lahtine – kõigil seitsmel tiimil on võimalused olemas.

Ööbimiskohti peaks väikelinnas veel jaguma. “Rakvere on üldse väga ilus linn, kuhu niisama ka tulla. Turismihooaeg on kevadel alles algamas, nii et ajastus on meil väga hea,” arvab Rang.

Kogu korralduslik aur on plaanitud laupäevasele finaalpäevale. Auhinnamängud ja muu meelelahutuslik kava on küll koostamisel, aga raha teenimine pole ürituse eesmärk. “See aur läheb puhtalt spordinaudingu tekitamiseks, sest me teame, et selle nälg on Virumaal väga suur,” rõhutab Rang ja loodab mingisuguselgi tasemel võrkpalliturniiriga Rakvere ja kahe maakonna suurele võrkpallikogukonnale heameelt teha.

Kutsed saadeti välja ka kõikidele Lääne-ja Ida-Virumaa koolidele. “Minu mõte oli see, et kõik koolid võiks teha laupäeval ühe kehalise tunni visuaalse vaatamisena. Saaks tekitada võrkpalliteemalise välissõidu,” mõtiskleb Rang ja lisab, et koolilapsi tahetakse tribüünidele tuua nii palju, kui vähegi võimalik.

Mida üle Eesti kokku tulevad pealtvaatajad Rakvere spordihallis sellist harrastajate turniiri vaatama tulles oodata võivad? “Nad saavad suure üllatuse, et “kuhu ma sattunud olen?”, kui nad saali kõnnivad. See on see emotsioon, mida sihime,” rõhutab Rang. “Tulge vaadake keskmisest paremat võrkpalli megaheas spordiatmosfääris. Tulge vaadake, mis Rakvere ja Virumaa võrkpallis toimub!”

Erinevalt eelmistest hooaegadest mahub tänavu saali täismaja ja üritus on publikule ilma rahata. Poolfinaalid mängitakse Rakvere spordihoones reedel, 20. mail kell 18 ja kell 20. Laupäeval, 21. mail mängitakse pronksmedali eest kell 13 ja meistritiitli nimel kell 15.

scroll to top