Eesti võrkpallikoondise ning Itaalia esiliigaklubi Mondovi VC temporündaja Henri Treial sõnas Võrkpall24`le antud intervjuus, et on Itaaliasse siirdumisega rahul, kuid lisas, et ilmselt näeb teda uuel hooajal pallimas juba mujal.
Koos teise Eesti koondislase Kristo Kolloga Itaalias palliv 26-aastane võrukas siirdus kahe hooaja vahel Tšehhi meisterklubist Karlovy Vary Karlovarskost Mondovisse eesmärgiga ennast tugevas liigas näidata ning jääda silma Euroopa tippklubidele.
Henri, juhite Mondoviga hetkel esiliigas oma divisjoni. Mis sa ise senise hooaja käigu kohta ütled? Kas oled rahul, et siirdusid just Itaalia esiliigasse?
Käesolev hooaeg on üllatavalt hästi kulgenud. Hooaja alguses poleks osanud oodata, et oleme põhiturniiri teise ringi alguseks tabeli tipus, seega võib öelda, et siiamaani on väga edukas hooaeg olnud. Üleüldiselt olen Itaaliasse tulemisega rahul, kuna liiga tase on väga kõrge. Positiivne on see, et olen suutnud teha häid esitusi sellise tasemega liigas. See ongi tegelikult peamine, et saaks tugevas liigas ennast näidata.
Kas sa oled juba aru saanud, miks Itaalia võrkpalli peetakse nii eriliseks?
Kui siin kohapeal olla, siis otseselt pole poole hooajaga niimoodi aru saanud. Kuna Itaalia on väga suur riik, siis on siit läbi aegade tulnud palju suurepärasel tasemel mängijaid ning see võib ka olla üks põhjustest, miks Itaalia on suur võrkpallimaa. Arvestades seda, et tegelikult A2 liigal ning Superliigal on taseme poolest üpriski suur vahe, siis ei saa sellest tegelikust melust siin väga suurt aimu. Aga samas ka A2 liiga on omamoodi elamus ning see, mis mängudel toimub, on ikkagi teist masti, kui näiteks Eestis või Tšehhis.
Kuidas ennast füüsiliselt ja vaimselt tunned?
Hetkel tunnen ennast üpriski hästi. Hooaja alguses oli hüppeliigese vigastus, aga sellest sain õnneks kiirelt jagu ning peale seda on kõik olnud korras, seega suuremaid probleeme pole olnud. Eks vahepeal ikka tulevad mingisugused pisivalud ja kangused ette, aga ega nendest suurt pääsu profisportlastel polegi. Vaimse poole pealt on hetkel parem olla kui enne jõule. Eks välisriigis olles on elukaaslasest ja perest eemalolek alati raske, aga kuna hooaja keskel oli koondisega pooleteise nädala pikkune laager Eestis, siis see andis meeletult palju emotsionaalselt juurde, et ka ülejäänud hooaeg siin kaugel hakkama saada.
Kuidas hindad Kristo arengut?
Ma arvan, et Kollo on teinud päris korraliku arengu. Arvestades seda, et ta on tõusnud taseme poolest järjest kõrgematesse liigadesse, siis see juba näitab, et mehe tase tõuseb ja on arenenud nii kaugele, et hoitakse aina rohkem ja rohkem tema tegemistel silma peal.
Mida treener sinult nõuab?
Treener mulle otseselt mingeid nõudmisi esitanud ei ole. Lihtsalt soovib, et peaksin mänguplaanist kinni ning järgiks tema juhiseid nii trennis kui ka mängus. Tihti antakse käsk minna täiel jõul mängima ja tagasi pole vaja ennast hoida. Arvestades seda, mis positsioonil me hetkel liigatabelis paikneme, siis ta näeb, kui hästi oleme suutelised heal päeval mängima.
Räägi pisut lähemalt klubi sisekliimast. Kuidas on mängijate omavaheline läbisaamine ning kuidas on suhted treeneripingiga?
Sisekliima on klubis hea. Kuna meeskond on tegelikult väga noor, siis saavad kõik omavahel hästi läbi nii mänguplatsil kui ka väljaspool saali. Kõige vanem mees meie võistkonnas ongi Kollo, see peaks võistkonna keskmise vanuse kohta nii mõndagi ütlema. Treenerid siin võistkonnas on ka väga sõbralikud. Eks kui trennis midagi valesti teha, siis ikka tuleb karmimaid sõnu ka, aga üleüldine läbisaamine treenerite ja mängijate vahel on siiski väga hea ning selle koha pealt midagi kurta pole.
Kas koondisesse tänavu põhimeheks kerkimist pead reaalseks eesmärgiks või arvad, et see võiks olla tulevate aastate eesmärk?
Eks koondise põhimeeste sekka pääsemine on olnud mu eesmärgiks sellest ajast peale, kui ma esmakordselt koondisekutse sain. Olen üritanud absoluutselt igal aastal ennast näidata nii hästi, kui võimalik, aga eks lõpliku otsuse teevad siiski treenerid ja kui nad näevad, et olen piisavalt kõrgele tasemele jõudnud, siis loodan, et nad annavad ka mulle rohkelt mänguaega ja võimaluse ennast näidata. Ma ise arvan, et olen tõusnud vähemalt samale tasemele nagu teised tempomehed (Ardo) Kreek, (Andri) Aganits ja (Timo) Tammemaa. Eks ma siiski annan endale aru, et treeneritel on raske selliseid otsuseid teha, kui on mitu mängijat, kes võiks selle koha välja mängida. Seega peab suve ootama jääma ja senikaua trenni korralikult tegema.
Ja lõpetuseks, juhul kui Mondovi pääseb kõrgliigasse, kas siis kaalud seal jätkamist? Kuhu sa pead realistlikuks pääseda?
Kõrgliigasse pääsemine on suure küsimärgi all. Selge on see, et me läheme võitlema selle koha nimel, aga nagu karikavõistluste poolfinaal näitas, siis A2 liiga teises grupis on ka selliseid võistkondi, kes suudavad suurepärast mängu näidata. Hetkel tuleb võtta mäng korraga ja vaadata, mis seisus me põhiturniiri lõpuks oleme. Aga ma ise arvan, et ma uuel hooajal Mondovis ei jätka. Hetkel ei hakka midagi oletama. Tuleb lihtsalt oodata pakkumisi ja vaadata, kas on võrreldes eelnevate aastatega rohkem silma peal hoitud minu tegemistel või mitte.
