fbpx
Close

INTERVJUU | Ioannis Kalmazidis: sellistel hetkedel mõistad, kui palju on elus võrkpallist tähtsamaid asju

Karl Rinaldo
Ioannis Kalmazidis. | Foto: Irina Mägi/Saaremaa VK

Saaremaa Võrkpalliklubi peatreener Ioannis Kalmazidis oli pärast AirBalticu hädamaandumist Bordeaux’ lennujaamas mõtlik, ent õnnelik. “Sellistel hetkedel mõistad, mis tegelikult elus tähtis on,” ütles ta Võrkpall24’ga vesteldes.

52-aastane kreeklane istus saarlaste euromängu-lennul eelviimases reas Artis Caicsi kõrval, kui lennuki vasaku poole mootorist kostus pauk.

Ioannis, kas mõistsid kohe pärast väikest pauku, et lennukit tabas tehniline rike?

Jaa. Kuulsin midagi plahvatuse laadset – justkui lennuki mootorit oleks miski tabanud. Stjuardesside rahutu käitumine näitas samuti, et kõik pole hästi. Nad olid selgelt ärevil. See oli üleüldiselt stressirohke olukord, kuid õnneks lahenes kõik hästi. Paistis, et piloodid tulid ühe mootoriga lendamisel hästi toime. Taoline olukord tekitas siiski igasuguseid mõtteid.

Millal sa tundsid, et nüüd on oht üle läinud?

Ma arvan, et keegi ei tundnud kuni maandumiseni, et kõik olnuks kontrolli all. Kui lennuk lendab ühe mootoriga, siis… See on ikkagi üks mootor. Ma tean, et lennukid lendavad väga edukalt ka ühe mootoriga, aga kui ka sellega juhtunuks midagi, siis olnuks pahasti. Lisaks olime paugu hetkel veel väga kõrgel.

Kas sa rääkisid juhtunu ajal ka mängijatega, kelle läheduses istusid?

Jah, istusin Artise (Caics) kõrval ja tema luges sel hetkel raamatut, kõrvaklapid peas. Tundus, et ta ei kuulnud, et pauk käis. Lennuk hakkas kohe pärast pauku pöörama, sest pidime tegema hädamaandumise. Aga nendel hetkedel ei rääkinud ma kellegagi.

Öeldakse, et saarlased oskavad ka kõige raskemas olukorras huumorisoone säilitada. Meie, kes me istusime mitme mängijaga eespool, kuulsime küll pauku, ent eeldasime, et tegu pole millegi tõsisega ja viskasime juhtunu üle vaid nalja. Kas nüüd, olles turvaliselt taas maapinnal, võime juhtunule läbi huumoriprisma tagasi vaadata ja keskenduda täielikult homsele mängule?

Jaa, loomulikult! Elus on palju olulisemat kui võrkpallimäng. Vahel on hea, kui miski inimest natuke raputab. Seepärast arvan ma, et vahel on hea minna näiteks lastehaiglasse, kus sa näed, mis elus tegelikult oluline on. Jah, me võime mõne mängu kaotada ja olla seejärel paar päeva kurvad – tegu on ikkagi meie töö ja kirega -, kuid elus on tegelikult tulemustest palju enamat. Nagu sa ütlesid, saarlased oskavad ka keerulisi asju elus võtta väikese naljaga ja see on kindlasti hea. Nali aitab hirmu peletada.

Öeldakse, et kõik, mis ei tapa sind, teeb tugevamaks. Ma arvan, et see oli teistsugune ja ebameeldiv juhtum, aga usun, et see aitab meid ehk isegi meeskonnana veel rohkem ühendada.

Lõpetuseks, kas kõik mängijad on otsustava euromängu eel terved?

Markus (Uuskari) on olnud hädas põlvevaluga, eriti kolmel viimasel päeval. Reto (Giger) on olnud viimastel päevadel külmetusega kimpus, samuti oli Harri (Palmar) peres väike viirushaigus. Ka tema oli paar päeva treeningutelt puudu. Aga see kõik käib spordi juurde. Midagi hullu pole, kõik on kohal.

Meeleolu Bordeaux’ lennujaamas on juhtunust hoolimata lõbus. Mängupaika Almeriasse jõuab võistkond alles hilisõhtul, praegu oodatakse Prantsusmaal asenduslennukit.

Loe ka: Saarlased elasid lennul euromängule üle äreva olukorra, põhjuseks mootoririke

scroll to top