fbpx
Close

INTERVJUU | Iraani siirdunud Markkus Keel: keegi ei teinud mulle liiga, Viiber ja Vanker väärisid kohta koondises

Markkus Keel Eesti koondise eest platsil. | Foto: volley.ee

Eesti rahvusmeeskonna kandidaadist Markkus Keelest saab sügisel esimene Eesti võrkpallur, kes Aasia tugevaima võrkpalliriigi Iraani meistriliigas väljakule jooksnud.

26-aastane Keel sõlmis lepingu Iraani meisterklubi Sirjani Fooladiga, kes, nagu selgub, treenib hetkel olude sunnil pealinnas Teheranis. Võrkpall24 võttis pärnakaga ühendust, et uurida varasemalt Austrias, Belgias, Soomes ja Prantsusmaal mänginud mehelt nii värske ülemineku, eksootilise liiga kui ka Eesti ja Läti koondise kohta.

Markkus, alustame sellest, et kuidas üldse üks Eesti võrkpallur jõuab lepinguni Iraani klubiga?

Mu agent (Nisse Huttunen) ei leidnud suve jooksul Euroopast sellist klubi, kust oleks tulnud normaalne pakkumine. Nissel on aga üks kohalik kontakt Iraanis, kellega ta koostööd teeb. Ja nii jäigi see Sirjani klubi näppude vahele. Kui lõpuks saabus aeg, mil Tartu hakkas omale kiiresti sidemängijat otsima ja uuris minu kohta, oldi Iraanis nõus leping ära tegema.

Kas Tartu Bigbankis mängimine polnud sinu jaoks variant?

Pigem lootsin lihtsalt, et Iraani minek saab teoks. See tundub igati huvitav ja põnev väljakutse. Samas on mul igati hea meel, et Tartul on nüüd, mil Kert (Toobal) on vigastusega mõnda aega väljas, korralik mängumees Ronald Järve kõrval olemas (Tartu lõi hooaja esimeseks pooleks käed TalTechi sidemängija Aleksander Eermaga – toim.). Aga jah, ka Tartu oleks sel hooajal igati hea koht mängimiseks olnud. Võistkond on neil ju korralik ja euroliigaski tahavad õnnestuda.

Aga isa Avo ja Pärnu ei kutsunud?

Pärnu oleks ilmselt ka huvitatud olnud, aga vaatasimegi Avoga ikkagi sedapidi, et loodetavasti õnnestub välismaalt klubi leida.

Iraani naaberriigis Afganistanis pole hetkel käsil kõige paremad ajad. Kui palju Lähis-Itta mängima minemine sinus kahtlusi tekitas?

Eks ikka oli küsimärke, aga enne targemaks ei saa, kui ise ära ei vaata. Klubi on vähemalt eelmise hooaja meister, mis tähendab, et nad peavad mingeid asju õigesti tegema. See andis ka mulle kindlustunnet. Ja esimesed päevad kohapeal on samuti näidanud head.

Millise mulje Sirjani linn jätab?

Nii kaugele pole me veel jõudnud. Treenime hetkel pealinnas Teheranis ja paari päeva jooksul pole ma siin muud teinud, kui korra trennis käinud, meditsiinilise testi läbinud ja hotellis olnud. Siin pole veel üldse selge, kas hakkame liigat mängima kodus-võõrsil stiilis või “mullis”, sest koroonaviiruse India tüvi möllab Iraanis. Võimalik, et püsime veel pikemat aega Teheranis. Treenime hetkel ühes väga väikeses saalis, aga nädala pärast läheme föderatsiooni keskusesse, mis jääb koondisest vabaks. Seal peaksid olema tingimused väga head.

Välismaa võrkpallikanalitest pole palju infot Sirjani klubi kohta seoses uue hooajaga õnnestunud leida. Kas võistkond on koos?

Meil käib hetkel trennis 12 meest, samuti on olemas mõned nooremapoolsed mängijad. Klubi otsib veel üht diagonaal- ja nurgaründajat. Diagonaal peaks tulema Tuneesia koondisest. Tema oleks siis minu kõrval ühtlasi teine leegionär. Möödunud hooajal võideti liiga seejuures ainult oma mängijatega.

Oled sa nurgaründaja kohale juba mõnd Eesti võrkpallurist sõpra soovitada jõudnud?

(Muigab.) Veel pole küsitud! Nad peavad esmalt selle esimese eestlasega siin rahule jääma.

Kes on klubi peatreener?

Tean nii palju, et tema eesnimi on Saeed. Tegu on endise temporündajaga, kes on käinud ka Itaalias mängimas. Ta räägib ilusti inglise keelt ja tundub väga asjalik.

Eestlastena teame, et Iraani koondis on maailmatasemel. Aga kas ka sealne liiga on professionaalne?

Jah, peaks olema korralik professionaalne liiga.

Milliseid sarju te mängima hakkate?

Mängime Iraani liigat ja Aasia meistrivõistlusi.

Kas usu teemal on sinuga juba klubis räägitud?

Ei ole. Esimeses trennis tehti aga kohe peapesu kohalikele. Neile tuletati meelde, et kannaksime kogu aeg klubi riideid ega käiks hotellis ringi lühikeste pükstega.

Räägime Euroopa meistrivõistluste finaalturniirist ka. Kui hea meel on sul Avo ja Läti koondise üle?

Eks ta ikka ole tore. Kõige parem stsenaarium olnuks muidugi see, kui nii Läti kui ka Eesti oleks edasi saanud.

Mis sinu hinnangul Eesti koondise jaoks peamiseks komistuskiviks sai?

Seda on igal pool päris palju juba lahatud, nii et mis ma siin ikka oskan öelda. Kahju! Ma arvasin ka pärast avamängu kaotamist Lätile, et Eesti mäng läheb kindlasti ülesmäge, olgugi et mitu meest said vigastada. Aga ka mina ei uskunud, et nii suur kompamine jätkub. Eesti koondise vaatepilt polnud selline, nagu suve esimeses pooles ja viimastes EM-i eelsetes kontrollkohtumistes. Aga eks ka vastased olid head. Selline see sport on.

Eestis on olnud juttu sellest, et nii Robert Viiber kui ka Renet Vanker on sidemängija kohta veel noored mängijad ja see on arusaadav, et neil ei õnnestunud esimene suurturniir parimal moel. Kas sina, kes sa jäid esimesena valikust välja, usud, et oleksid suutnud meie koondist veidi kogenuma mängijana aidata?

Kindlasti oleks ma tahtnud EM-il osaleda. Tallinnas peetud turniir tundus väga-väga äge. Ja EM-il üleüldiselt tahaks ikka mängida, mistõttu on muidugi natuke kahju, et ma ei pääsenud koondisse. Aga keegi mulle liiga küll ei teinud. Minu võimalus jäi suve esimesse poolde. Kõik oli aus, suve esimese poole põhjal olid Robert ja Renet koha EM-il välja teeninud.

Mitmed koondislased on öelnud, et sinu suve esimeses pooles näidatud esitused treeningutel polnud samal tasemel nagu varasemalt. Milles võis olla põhjus?

Ma ei tea, üht kindlat põhjust polnudki. Eesti koondis on tänaseni kindlasti tugevaim võistkond, kus kunagi mänginud olen. Pigem on teiste hea tase tõstnud ka minu mänguklassi, aga sel aastal ei tulnud see võrkpallimäng mul millegipärast eriti hästi välja. Lootsin, et saan suve teises pooles uuesti tulla ja end paremast küljest näidata, aga Kerdi (Toobal) osas saabusid head sõnumid (koondise kapten taastus kenasti kevadel saadud säärelihasevigastusest – toim.). Ja nagu ütlesin, olid nooremad kolleegid heade esitustega samuti koha koondises välja võidelnud. (Keel siiski liitus pärast Toobali uuesti vigastada saamist korraks enne EM-i koondisega, kuid lõplikusse valikusse ei pääsenud.)

Aitäh, Markkus, ja palju edu uues väljakutses!

Tänud!

*2009. aastal käis Iraanis korra ka Jaanus Nõmmsalu, ent ametlikus mängus ta väljakule ei jõudnudki.

Loe ka: Markkus Keel sõlmis lepingu Iraani meisterklubiga

scroll to top