fbpx
Close

INTERVJUU | Jõusaalis rassima asunud Naaber: olen praegu eluga rahul, aga pean mõtlema ka sellele, mis pärast võrkpalli tuleb

Mart Naaber Toijalas oma ühetoalises korteris. | Foto: Karl Rinaldo

Möödunud suvel sportlaskarjääris oma pikkade jalgadega sammu tundmatuse poole astunud ehk Tartu Bigbankist Soome kõrgliigaklubisse Akaa Volley’sse siirdunud Mart Naaber ütleb, et välismaal eluga kohanemine on kulgenud probleemideta.

Akaasse tõi 27-aastase Naabri tema esimene tõsisem treener Oliver Lüütsepp, kes võttis kümmekond aastat tagasi Tartus noortetreenerina töötades vibaliku mehehakatise eraldi oma hoole alla ja tegi ülihilja võrkpalli juurde jõudnust peagi vastupidiselt kõigi ootustele kohaliku meistriliiga põhitegija ja Eesti koondislase.

Soomes pole Naaber Lüütsepa jaoks aga enam mingi eriprojekt, vaid leegionär, kellelt nõutakse häid esitusi. Võrkpall24 käis eestlasel külas, et uurida, kuidas seni ootusi on õnnestunud täita.

Intervjuu Naabriga leidis aset jaanuarikuu keskel.

Mart, kui suur elumuutus oli Eestist Soome kolimine ja uues liigas mängima hakkamine?

Ma ei ütleks tegelikult, et midagi väga muutunud on. Ka siis, kui ma Tartus mängisin, oli päevakava põhimõtteliselt samasugune: kodu, trenn, kodu, trenn, kodu.

Aga nüüd oled sa eemal sõpradest ja perest.

Mu õde elab Vantaal ehk pooleteise-tunnise rongisõidu kaugusel Akaast, nii et saan tal külas käia. Aga sedasi üheks või kaheks päevaks Tartusse koju mind ei tõmba, sest vahemaa on nii pikk. Pigem puhkan, sest ega neid vabu nädalavahetusi palju pole.

Milline on Akaas mängimine publiku ja atmosfääri poolest?

Midagi sarnast Saaremaa Võrkpalliklubiga. Akaas on selles suhtes hea mängida. Saal mahutab täpselt need 600 võrkpallisõpra ära, kellel on huvi meie mängude vastu.

Kuidas sisseelamine uude meeskonda sulas?

(Muigab.) Kõige suurem probleem oli see, et meeskonnakaaslaste nimed ei jäänud kohe meelde. Aga muud polnud midagi. Ma ei kartnud siia tulemist. Pigem teadsin, et tuleb uus väljakutse, mida nautida.

Kas peatreener Oliver Lüütsepp tegi sinu meeskonda sulandumise ka kergemaks mingil määral?

Veidi ikka tegi. Kui midagi on vaja, siis saan alati temaga kohe rääkida.

Oliver Lüütsepp ja Mart Naaber. | Foto: Akaa Volley koduleht

Kas sa oled täna Akaas sada protsenti tänu Oliverile?

Ma vaatasin terve suve ringi, kas tuleb kusagilt mingit pakkumist või ei. Kindel plaan oli see, et ma tahtsin uut keskkonda. Tegelikult oli Akaa ju temporündajate osakonna juba komplekteerinud, aga kuna üks nende eelmise hooaja mängijatest tahtis rohkem raha saada, siis otsustas ta ära minna. Nii jäigi üks koht vabaks ja mina sain selle endale.

Kas keegi Eestist ka sulle lepingut pakkus?

Huvi tunti Pärnust, Tallinna Selverist ja Saaremaalt.

Kas sa kaalusid ka neist midagi?

Pigem oleksin siis juba Tartusse jäänud.

Aga millistest välisliigadest huvi tunti?

Suve alguses Hispaaniast Teruelist (värske Hispaania karikavõitja – toim.), aga sinna läks lõpuks endine Saaremaa mängija Fabian Plak. Meie vahel nad valisid ilmselt. Gianni (Gheorghe Cretu) tegeles sellega. Agendi kaudu tekkis variant ka Austriast, aga siis öeldi, et see on pigem nõrgem liiga ja sinna pole mõtet minna.

Milline Soome liiga tase täna on?

Neli esimest klubi on praegu sellisel tasemel, et tuleb põnev võitlus medalite nimel. Samas ei tohi ka nõrgemaid alahinnata – eks neilgi tuleb ette häid päevi.

Kas oled päri, et Soomes on mängijad pigem lühemad ja seeläbi ka kiiremad kui Eestis?

Kas just lühemad, aga siin on selle tõste lugemisega küll keeruline. Mul oleks ilmselt oluliselt lihtsam, kui oleksin alustanud võrkpalli mängimist varem (Naaber jõudis ala juurde alles 17-aastasena – toim.). Siis vast oskaksin rohkem mängu lugeda. Ka tempot ei kasutata siin nii tihti kui Eestis.

Kas oled vahel öelnud ka sidemängijatele, et andke rohkem keskele palli?

Ei ole. Pigem olen öelnud, et kasutada võiks rohkem pipe-kombinatsiooni (tagaliinirünnak keskelt ehk „kuue“ pealt), kuna mind jälgitakse tempos palju.

Kas Soome siirdumine on andnud sulle ka motivatsiooni juurde?

Kindlasti! Tahan rohkem ennast tõestada. Nagu Oliver pärast Savoga mängu ütles: see, mis trennis toimus, oli katastroof. Mida rohkem üritasin end kokku võtta, seda hullemaks läks. Aga samal ajal oli käsil tõsisem jõusaaliperiood ja tegime paljusid harjutusi maksimumiga. Õnneks on keha korras.

Mart Naaber (nr. 9) ja Akaa Volley. | Foto: Raision Loimu

Mida maksimumraskused sinu puhul tähendavad?

Rinnalevõtt 102,5 kilo. Mu rekord oli üle-eelmisest aastast 100 kilo ja ma polnud ammu suutnud seda üle teha. Nüüd õnneks sain jagu lõpuks. Ja rinnaltsurumises on rekord 95 kilo.

Kujutan ette, et veel mingid ajad tagasi võisid need rekordid olla poole väiksemad.

Täpselt nii. Viimastel aastatel on rohkem tööd tehtud, kuna hea oli ennast vormis hoida ka suvel koondisega olles.

Kas sul oma pikkusega tulenevalt tõsiseid terviseprobleeme on olnud?

Pikkusest tulenevaid terviseprobleeme küll pole.

Kuuldavasti võeti sind kohalike seas kiiresti omaks, sest oled tänavu Akaa ja ühtlasi kogu liiga pikim mängija.

Jaa, kui osalesime enne hooaja algust kontrollturniiril, kus ka Saaremaa mängis, oli fännklubi juba rahul. Turniir läks hästi ka. Neile jäi ilmselt kohe hea mulje.

Kui tihti sa Toijalas klubi poolehoidjatega kokku satud?

Poes võib ikka trehvata.

Kas pead siis soome keelt purssima?

Pigem on nii, et saan aru, mida nad ütlevad – näiteks “hyvä peli” (tõlkes “hea mäng” – toim). Siis lihtsalt tänan.

Oled sa üritanud soome keelt õppida ka?

Läksime Oliveri ja Eddie’ga äsja soome keele kursustele. See on kord nädalas, kolmapäeviti. Minu jaoks on see õppimine oluliselt kergem kui Eddie jaoks, sest tal need ö-d ja ü-d ei tule väga välja.

Mis on sinu suurim nõrkus mängijana?

Ma arvan, et vastase sidemängija lugemine.

Kas seda on võimalik spetsiaalselt õppida ka?

Ma ei oska öelda. Ka mu kaitsemäng on kehva tegelikult. Need on asjad, mis nooruses automatiseeruvad.

Aga mis on sinu suurim tugevus?

Tugevust ma ei mainikski. Annan endast võrkpalliplatsil lihtsalt parima.

Aga kas pigem oled hea ründaja või blokimängija?

Ma ei tooks kumbagi esile. Vahepeal on blokk hea, vahepeal rünnak. Aga servi osas olen küll sel hooajal enesekindlamaks muutunud. Serv on palju agressiivsem kui varem. (Naerab.) Eelmisel aastal oli mu serv vastastel enamikel kordadel perfektselt käes ja sain Meeliselt (Kivisild) sõimata.

Mart Naaber ja Urpo Sivula. | Foto: Karl Rinaldo

Kui palju sul Akaas Soome koondise pikaaegselt põhitegijalt Urpo Sivulalt on õppida?

Meil kõigil on siin temalt midagi õppida. Mul on hea meel, et ta üldse meiega liitus. See on andnud võistkonnale käike juurde.

Kas sa tunned, et Oliveril on noorest east hoolimata meeskonnas täielik autoriteet?

Ma ei ole küll näinud väga mingeid vaidlusi. Kui kellelgi on midagi öelda, siis eks nad omavahel räägivad selgeks.

Kui palju sa ise Oliveriga oled rääkinud nelja silma all?

Päris tihti räägime just trenni jooksul, eriti rünnakust. Kui ma polnud näiteks trennis väga hea, siis ta ütles, et mine lihtsalt ja löö, ära mõtle, kuidas tõste on. Sellistest sõnadest on abi.

Treenerina ta seega sobib sulle?

Jah, mul pole temaga mingit probleemi.

Milline Oliver treenerina on?

Ta suhtleb palju. Isegi kui trennis kuus-kuuele mängime ja midagi on valesti, siis ta läheb ja räägib meestega. Eriti palju suhtleb ta libero ja nurkadega, kes peavad kaitset organiseerima.

Kas ta on rahulik treener?

Ütleme nii, et vahel me suudame ta isegi välja vihastada. Eks kõigil meil on emotsioonid. Ka tema on inimene. Kui ta oleks tuim, siis see oleks kehvem variant.

Kui palju sa ise enda kallal vaeva näed? Kas teed rohkem trenni kui varem?

Jõusaalis on küll nii, et teen alati peale rinnaltsurumist. Ma pole selline, kes tuleb jõusaali viimasena ja lahkub esimesena, pigem vastupidi.

Aga mida sa vabal ajal Soomes teed?

Mul on tüdruk tihti nädalavahetustel külas. Kuna ta töötab Tallinnas, siis on tal tunduvalt lühem maa Akaasse tulla.

Kumba liigat sa ise aktiivsemalt jälgid: Eesti ja Lätit või Soomet?

Sama palju jälgin. Eesti liiga mänge vaatan nii palju, kui on võimalik. Pärast trenne saab tihti vaatama hakata. Teen näiteks süüa ja samal ajal käib taustal mäng.

Mart Naaber Tartu Bigbanki särgis. | Foto: volley.ee

Kelle mänge enim jälgid?

Ikka Tartu omi. Ja Soome liigas tugevamate kohtumisi ehk siis Loimaa Hurrikaanit, Savo Volleyt ja Sastamala VaLePa’t. Paraku Soomes ei tehta paljudest mängudest otseülekandeid. Ka meie duellist Savoga polnud ülekannet. Aga kohati see ongi hea, siis tulevad fännid saali. Nii palju, kui otseülekandeid leida õnnestub, vaatan ka mujal mängivaid Eesti võrkpallureid. Ja Võrkpall24’s ei jää ükski intervjuu lugemata.

Seda on rõõm kuulda! Kas sulle enda mänge meeldib üle vaadata?

Nii palju, kui üleval on, olen ka järgi vaadanud, jah. Isegi võõrsilmänge. Et bussis tegevust oleks.

Kuidas sa pikad bussireisid üle elad?

11 tundi Rovaniemisse on ikka päris palju. Kes see ikka tahab nii kaua bussis istuda, aga tuleb hakkama saada.

Mida sa Oliveri tulevikust arvad? Kas ta jääb Akaasse ka kolmandaks hooajaks?

Eks see ole tema ja klubi otsus, mis pärast hooaega saab. Meeskond on läinud tema käe all palju professionaalsemaks ja paremaks.

Kui kaugele sa ise täna võrkpallurina mõtled?

Pigem ühe aasta korraga. Siin tuleb jälle see mängu, et oleksin võinud varasemas eas mängima hakata. Eks praegu on natuke keeruline väga kaugele jõuda. Olen oma eluga praegu rahul, aga pean mõtlema ka sellele, mis pärast võrkpalli tuleb. Praegu on siiski plaan mängida nii kaua, kui on võimalik.

Tunned sa, et arened veel edasi?

Aegamööda lähen paremaks küll. Kehvemaks ju ei jää. Tegelikult on ka see palju aidanud, et olen saanud suviti teha koondises üliprofessionaalset tööd. See on hästi palju juurde aidanud.

Oled koondise treeneritele seega tänulik?

Muidugi, see on olnud väga tähtis minu jaoks.

Alex Saaremaa (vasakul) ja Tartu Bigbanki eelmine number 18 Mart Naaber. | Foto: Riina Vals/SK Duo

Kas sa loodad koondisse pääseda ka uue peatreeneri Cedric Enardi ajal?

Kõigepealt tuleb kutse saada. Tartus hakkas sel hooajal üks nooruk (Alex Saaremaa) kerkima, kes on oma võimaluse ilusti ära kasutanud. Temas on näha suuremat potentsiaali. Mul on hea meel Alexi üle. Üks vend (Naaber peab silmas iseend – toim.) läks eest ära, kes enne tema koha hõivas. Võib-olla ta istuks siiani kastis, kui ma oleksin Tartusse jäänud. Mängimisega õpib alati rohkem kui trenniga. Mängudest tekib julgus ja enesekindlus.

Kas sa nägid Saaremaas potentsiaali juba eelmistel aastatel?

Jah, ta näitas end juba varem heast küljest. Eks ta pidi ka treeneri usaldust võitma.

Kuidas koondises sinusse suhtutud on? Kellelt enim õppinud oled?

Kõigilt! Kõik aitavad, kui abi küsin. Vahel ikka võetakse ka minu pealt, aga sellest pole hullu.

Lõpetuseks, milline su eesmärk tänavu Akaaga on?

Ma ei hakka ütlema, et tahaks kindlasti liigat võita, aga medal oleks küll hea.

Loe ka: SUUR LUGU SOOMEST | Oliver Lüütsepp: olen sattunud õigel ajal õigesse kohta

scroll to top