fbpx
Close

INTERVJUU | Karikafinalist Vassiljev: naudin väga, kuidas Raadik pärast paari väga keerulist hooaega mängima on hakanud

Karl Rinaldo
Rainer Vassiljevi viimaste nädalate edu taga on muuhulgas olnud meeskonna sügavus, mida kinnitab ilmekalt Denis Losnikovi kasutamine libero kohal. | Foto: Alan Mehik/Saaremaa VK

Tallinna Selveri peatreener Rainer Vassiljev tunnistab, et Aadu Luukase nime kandvate Eesti karikavõistluste poolfinaalis Saaremaa Võrkpalliklubi alistamine mõjus pärast rasket hooaja algust eriti hästi.

Ehkki 37-aastane Vassiljev on tulnud Tartu Pere Leiva treenerina korra nii Eesti kui ka Balti meistriks ning võitnud Tallinna Selveriga oma eelmisel perioodil kahel järjestikusel hooajal Eesti meistritiitli (2016 ja 2017), ei leia rakverelase kodust tänaseni ühtegi peatreenerina võidetud Eesti karikat. Tänavu on Vassiljevil kõik võimalused viga parandada, sest Selver alistas poolfinaalis eelmise kolme hooaja finalisti Saaremaa ja kohtub kullamängus Tartu Bigbanki või TalTechiga.

Võrkpall24 istus Vassiljeviga maha kolmapäeva õhtupoolikul umbes tund aega pärast seda, kui Selver oli kahe nädala jooksul kolmandat korda saarlastest kindlalt jagu saanud. Saal oli selleks hetkeks inimestest juba tühjaks jooksnud ning nii said siinkirjutaja ja peatreener rahulikult senist hooaja käiku põgusalt analüüsida.

Rainer, nagu sinu näost võis pärast teise geimi viimast punkti ja finaalipääsu kindlustamist välja lugeda, tabas sind vist ikkagi üsna suur pingelangus? Hooaja algus polnud ju sugugi kerge: kaotasite neli esimest ametlikku mängu, enne kui mängumootori vaikselt käima saite.

Jaa, kindlasti oli see pingelangus. Tegelikult on juba mõnda aega, isegi pärast isolatsioonipausi, võistkonnana asjad toiminud. See on selge. Toimisid nii trennis kui ka kahes esimeses mängu Saaremaaga. Selles osas on eneseusk olemas. Teame, et oleme sellisteks tulemusteks võimelised. Samas käis päris mitu ärevat momenti läbi nende kahe treeningpäeva jooksul, mis me enne otsustavat karikamängu tegime. Ühel mehel oli seljaga probleeme, teisel käis Achilleuse kõõluse juurest mingi krõks läbi. Omamoodi olukord oli Denisil (Losnikov), kes ootas, millal naine sünnitab. Ärevust tuli meeskonna olekusse nende päevadega juurde.

Kui aus olla, siis esmaspäeval oli ka kehv trenn. Aga tundub, et see kehv trenn mõjus väga hästi. See mobiliseeris meid, lisaks juhtus trennis palju asju, nagu juba mainisin. See tekitas meis piisava ärevuse ja andis süsti, et hea tunde pealt natuke välja tulla. Ma arvan, et seda meil vaja oligi, et me liiga hea olekuga otsustavale mängule ei tuleks. Me ju teame, et Saaremaal on kvaliteeti nii rünnakul, servijoone taga kui ka mujal. Nüüd ongi küsimus, kas nad oleks suutnud hästi mängida neli geimi järjest. Sellist ärakukkumist ma meie puhul ausalt öeldes ei kartnud. Aga nii või naa, emotsionaalsed hetked on tähtsad. Kui kaks tundi enne mängu algust sai kindlaks, et Denis tuleb mängule, siis see lisas enesekindlust veel juurde, et toimiv kooslus saab taas mängu alustada.

Kas Losnikov on nüüd hooaja lõpuni Selveris põhilibero?

Oh-oh-oo, ma pole mõelnud selliste asjade peale. Võtame mäng-mängult ja vaatame, millised seisud on. Denis on minu all varemgi väga edukalt liberona mänginud ja see on ju teada, et tal on oskused olemas. Võtame jooksvalt ja vaatame. Kellelegi ma praegu küll ütlema ei hakka, et sina oled siin ja sina seal. Me pole täna veel kõiki vastaseidki näinud.

Kas Selverit aitas poolfinaalis Saaremaa vastu fakt, et mitmed teie põhimehed on olnud nii välisliigades kui ka koondises tähtsas rollis? Saaremaa hingekirja kuuluvad küll korralikud leegionärid, ent nad pole mänginud nii kõrgel tasemel kui näiteks Teppan. Teil on vaimujõudu rohkem?

Ma võib-olla vastaksin sedasi, et jah, selge see, et kogemused on olulised. Mõne mängija enesekindlus ja olek kandub üle ka teistele mängijatele. Kindlasti on noortel, näiteks Marx Arul, tänu ümbritsevatele mängijatele lihtsam platsil olla. Ärevus kaob ära. Pigem on see, et me hooaja alguses kolm-neli rasket mängu kaotasime… See koosseis, millega me hooaja esimesed mängud mängisime, on teistsugune kui meie praegune koosseis. Ja selge on ka see, et meie praegune koosseis on rohkem seda nägu, millega me mängima peaksimegi. See on loogiline. Võistkonnas on tänaseks rollid paika loksunud. Sidemängijal on ka kuuik kätte jooksnud.

Ja need praegused põhimehed olid varem varus mitte seepärast, et peatreener Vassiljev poleks neid kasutada tahtnud, vaid lihtsalt nende füüsiline konditsioon ei lubanud veel. Muud polegi. Sellest hetkest, kui Andrus Raadik on saanud oma füüsilise konditsiooni paika, on ta suutnud kaptenirolli kenasti täita. Teiseks naudin tema osas just seda, kuidas ta pärast paari väga rasket välishooaega praegu mängib. Ma arvan, et ta mängib praegu väga head võrkpalli. Isegi väga korralikke serve pani täna (kolmapäeval – toim.). Vot selliste asjade üle on mul hea meel. Näha seda teed ja viisi, kuidas sinna jõuda ja mida selleks teha.

Andrus Raadik ja tütar Sade. | Foto: Karl Rinaldo/Võrkpall24

Samamoodi näiteks Renet Vanker. Jah, me teame, et tal on kõik võimed olemas, aga tekitadagi olukord, kus tal on mugav väljakul tegutseda. Just siis saab ta teha neid asju, mida ta tänagi tegi. Olulisel hetkel tuua näiteks ise teise puutega punkt – see näitab midagi. Ma arvan, et ühtsus ongi meile edu toonud. Oleme väga ühtlane meeskond.

Kas Teppanil on Vankeriga kohati veel kõige rohkem koostöö osas parandamisruumi? Teppan tõi otsustavas mängus 9 punkti (+2) ega saanud nii palju tõsteid nagu nurgamehed.

Aga iseenesest realiseeris ta 58 protsenti tõstetest.

Neist mitmed punktid tulid hanituste või n-ö push-ballidena.

Aga see on üks viis skoorimiseks. See ei tähenda alati, et tõste on halb. Push-balliga võib skoorida ka siis, kui tõste on hea, kuigi jah, vahel tuleb seda hädaolukorras rakendada. Miks Teppani efektiivsusnäitaja alla tuli, oli see, et tal ei jooksnud serv seekord. Ega muud polegi. Rünnakul kandsid (Oliver) Orav ja Raadik koormust väga hästi.

Lõpetuseks tuleme veel korra Denis Losnikovi teema juurde, kuna tema rolli on keeruline mängudes Saaremaaga üle hinnata. Tean, et suvel olid sinul ja Denisil päris kõvad läbirääkimised, et kuidas ja mil moel ta ikkagi võistkonnale appi tuua.

Selles, et Denis libero positsioonil hakkama saab, pole ma kunagi kahelnud.

Rainer Vassiljev tund pärast kohtumise lõppu erilisele hooaja algusele tagasi vaatamas. | Foto: Lauri Kasper

Aga see polnud su plaan, nagu olen aru saanud. Eesmärk oli teha temast ikkagi neljas nurgaründaja, et trennis taset kõrgel hoida?

Jah, eesmärk oli see, et meil oleks trennis hea kvaliteet. Pealegi oli ta ise viimased hooajad mänginud nurgaründajana. Aga nii või naa, kui meeskonda komplekteeritakse, siis universaalsed mängijad tulevad ju ainult kasuks. Samamoodi võib Orav mängida vajadusel diagonaalründaja kohal. Denisi puhul on lihtsalt muud teemad, miks ta eelkõige nurgaründajaks, mitte liberoks võtsime.

Et anda noortele Sten Vahtrasele ja Rauno Haidlale karastust?

Jah, plaan on noored liberod tulevikku silmas pidades mängumeesteks kasvatada. Aga Denis pole ka muidugi veel liiga vana. Ja kui Rauno Haidla tahaks ka nurgaründajana veel ennast proovile panna, siis mis seal ikka. Meil ongi vangerdamisruumi. Puhas libero on meil vaid Sten Vahtras.

scroll to top