Tallinna Selveri diagonaalründaja Timo Lõhmus on vaatamata 186-sentimeetrisele kasvule üks kõige kõrgemalt ründavaid Eesti võrkpallureid. Juhuslikult avastatud avalikkuse huvi Lõhmuse kõrge hüppe vastu viis palluri otsuseni luua Patreonis kommuun, milles annab soovijatele edasi oma nippe ja trikke kõrgema hüppevõime saavutamiseks.
Võrkpall24 võttis 21-aastase tallinlasega käesoleval teemal täitsa ise ühendust, nii et mingit ostetud reklaamartiklit antud intervjuu endast ei kujuta. Küll aga tegime programmiga lähemalt tutvust ja lisasime huvitundjatele usutluse lõppu ka Patreoni lingi, kus 9.99-eurose kuumaksega programmiga liituda saab.
Lõhmus on ise igatahes tuntavalt indu täis, et soovijate kogunemisel asi veelgi tõsisemalt ette võtta. Loomulikult ei saanud me aga üle ega ümber ka Tallinna Selveri poolfinaalseeriast ega sellest, kas Lõhmus on rannavõrkpalliprillid nüüdseks lõplikult saalitossude vastu vahetanud.
Timo, hiljuti seadsid sa Patreoni keskkonnas üles võimaluse, kus esiteks saab sind ennast rahaliselt toetada, kuid samal ajal ka hüppele sentimeetreid juurde saada – seda siis sinu õpetuste järgi. Kirjelda palun, kus ja millal sul selline idee tekkis, et inimestele oma kogemusi jagada?
See idee tekkis peale seda, kui andsime Selveri meeskonna Instagramis võimaluse mängijatelt küsimusi küsida. Keegi küsis, kuidas ma nii kõrgele hüppan, ja mina poolnaljaga vastasin, et kui keegi tahab personaalset kava saada, siis võib mulle kirjutada. Mulle suureks üllatuseks oli tahtjaid väga palju ja mõtlesingi siis, et võin ju päriselt ka sellega tegeleda.
Tean, et üks Läti tipprannavõrkpallur Anastasija Kravcenoka (2019. aasta Euroopa meister – toim.) teeb ka Patreonis sarnast asja. Sealt tundus mulle ka hea variant just Patreonis oma ettevõtmist korraldada.
Su hüpe on tõepoolest märkimisväärne, enda sõnul jääb su käeulatus rünnakul kuskil 350 sentimeetri kanti. Ometi tundub kõrvaltvaatajatele, et see tuleb sul justkui iseenesest ja on ehk isegi lihtsalt sünnipärane anne. Oled sa siis tõesti oma hüppevõime kallal teadlikult vaeva näinud? Kust sa õppinud ja teadmisi ise hankinud oled?
Kui ma võrkpalliga alustasin, siis ma tegelikult tegingi iseseisvalt neid trenne. Uurisin internetist, kuidas maailma tipud oma treeninguid üles ehitavad. Nende treeningute järgi üritasingi ka oma hüpet parandada. Ehk et tegelikult algas see õppimine ka minu jaoks juba üsna noores eas.
Kas sa nimetaksid end nüüd personaaltreeneriks? Tunned sa, et sul on piisavalt kasulikke teadmisi, millega inimesi aidata?
Ma ei usu ja ma ei ütleks, et ma mingi personaaltreener olen. Lihtsalt kui keegi tahab minu käest abi saada, siis olen nõus neid õigele teele suunama.
Kas keskendud oma programmiga ainult hüppevõime arendamisele või annad ka muud nõu?
Seal on võimalus ka minuga personaalselt suhelda. Kui keegi tahab midagi muud arendada, siis kui ma oskan, siis muidugi aitan. Aga praegu on tõesti keskendumine pigem hüppe arendamisel, muude asjade osas pole hetkel huvi tuntud.
Lõhmus on postitanud stiilinäiteid oma hüppevõimest ka TikTok sotsiaalmeediaplatvormile:
@timolohmus It’s as easy as that 🏐🤷🏼♂️ #fyp #selvertallinn #volleyball #volleyballworld #foryou ♬ MONEY – 리사 (LISA)
Kui palju praeguseks abitahtjaid kogunenud on ja kaua see võimalus üleval on olnud?
See on olnud avalik praegu ainult pool kuud. Praegu on osalejaid neli. Ma ei ole veel seda hullult reklaaminud ka, mõtlesin seda varsti hakata reaalselt reklaamima ja tõsisemalt tegema. Praegu on see lihtsalt seal olemas ja seisab seal – kui keegi tuleb, siis tuleb. Kui 5-6 inimest saab täis, siis hakkan sinna täiega postitama.
Kas su soovitused hüppevõime arendamiseks on puhtalt võrkpallispetsiifilised või saaks näiteks ka mõni korvpallur sinu ettevõtmistest kasulikku infot?
Hetkel lähtun seda tehes pigem võrkpallist. Ma täpselt ei tea, kuidas korvpallis see asi välja näeb. Kujutan ette, et hüppevõime on küll hüppevõime, aga tehnikad võivad olla ikka spordialade vahel päris erinevad.
Kui palju erineb sinu hinnangul hüppevõime arendamine saali- ja rannavõrkpallis? Sul on ikkagi mõlema ala kogemus olemas.
Kuna me rannas jõusaali peaaegu üldse ei teinudki, siis ma ei oskagi seda võrrelda. Rannas jäi see tegemine suhteliselt pinnapealseks, ei jõudnud sellesse eriti süveneda. Ainult üksi jõusaalis käies sai hüppe osas midagi spetsiifilisemat tehtud.
Praegu oleme Selveris endise Eesti koondise füüsilise ettevalmistuse treeneri Mirko Fasini kavade järgi trenne teinud ja hästi on näha, milline on tema nägemus hüppevõime arendamisest. See on hästi kasulik.
Kas Fasini nägemus läheb sinu vaadetega kokku?
Mingil moel läheb kindlasti kokku. See, mida ma postitama hakkan, on enamuses siiski minu personaalsete tegemiste põhjal. Natuke on see Fasini trennidest erinev. Aga eks idee on ikkagi sama – kõrgemale hüpata. Nii et väga palju need üksteisest erineda ei saa.
Mis mõtted ja plaanid sul rannavõrkpalli osas selleks suveks ja ka edaspidiseks on? Praegu oled keskendunud rohkem saalile, aga kas arvad, et lähed veel ka randa tagasi?
See suvi tuleb huvitav, sest mind kutsuti ka saalikoondise laagrisse. Sinna lähen aprilli lõpus. Eks näis, aga ma ei ole hetkel 100% kindel, et üldse randa tagasi lähen. Ainult võib-olla suve lõpus – rääkisime juba ka Märt Tammearuga, et võiksime äkki koos mängida. Aga praegu on mul teemas ainult saalivõrkpall.
Tulemegi siis Selveri juurde. Kuidas sinul teie suhteliselt uue sidemängija Karel Ellermaaga mäng ja tõsted klappima on hakanud? Teame, et Oliver Oraval ei ole koostöö Ellermaaga just tõstete osas kõige paremini sujunud.
Alguses tundsime ennast kuidagi päris hästi, saime juba esimestes mängudes hästi kiiresti klapi tööle. Tean, et Marx Aru on see mees meie tiimis, kellega tal endiselt ei klapi. Ma ei tea, kas see tuleb ajaga – ega hooaja lõpuni väga palju aega tegelikult ei olegi. Nüüd on ka minul tunne, et natuke on see koostöö ära kukkunud. Võib-olla on ka temal mingi väike mõõn sees – ei tea. Loodame igatahes, et kolmapäeval on uus päev ja ta suudab kõigile perfektsed pallid ette tõsta.
See on hea lootus! Kuidas sa Mihkel Nuuda esitusi nurgaründaja kohal hindad? Kas kaalusite ka varianti Nuut diagonaali jätta ja hoopis sind nurgaründajaks liigutada?
Esiteks väga vägev, kuidas ta mängis! Just esimene poolfinaalmäng, seda oli lahe vaadata. Mulle tuli kohe meelde see mäng, kui ma ise olin sel hooajal nurka mängimas. Eks ta on nii, et kui lähed oma kohalt mingit uut positsiooni mängima, siis tuleb pingevaba mäng. Teed, mis teed – tead ju, et sind välja ei võeta, sest vahetust ei ole. Siis lähedki lõdvalt ja täiega panema – tuleb, mis tuleb. Teine mäng näitas, et kui Tartu natuke teadis, mis ta teeb, siis tal läks jube raskeks. Vaatame, kuidas kolmas mäng tuleb. Võib-olla saavad meil mõned mehed veel terveks ka ja saame vangerdusi teha.
Otseselt tegelikult ei olnudki meil sellist mõtet, et mind nurka panna. Me pole Andres Toobaliga rääkinudki, kas tal selline mõte üldse oli. Pigem nägi ta asja vist sellest vaatevinklist, et ma olen hetkel kasulikum diagonaalis: saan nii tagant- kui eesliinist kogu aeg lüüa ja siis on meil ründejõudu rohkem.
Poolfinaalseerias olete hetkel Tartu Bigbanki vastu 0:2 kaotusseisus. Kas teil jagub veel usku, et comeback teha ja finaali jõuda?
Jaa, kindlasti! Nagu eelmine mäng ka näitas: isegi kui meil on nurgas Mihkel Nuut, kes servi väga hästi kätte ei saa, suudame nendega väga võrdselt mängida, kui oma mängu käima saame! (Muigab.)
Viimased geimid olid kahe punkti vahega. Oleks seal paar palli kohtunike poolt meile vilistatud ja ise mõned lollid vead ära jätnud, oleks see mäng veel huvitavaks läinud. Läheme kindlasti kolmapäeval mängu võitma.
Mängude vahe on küll lühike, aga kas te peate sinu hinnangul Tartu murdmiseks midagi oma mängus parandama või muutma?
Jah, ega selle lühikese ajaga väga midagi parandada ei anna. Võib-olla mõned lollid vead, mõttetud auti-blokki löömised. Tulebki peaga mängida. Nagu Andres ka ütles – Tartu vastu tuleb ebastarndardselt mängida, sest nemad mängivad kindlat võrkpalli. Kui saame neil oma mänguga natuke pea sassi ajada, on meil hea šanss neid napsata.
Vaata Timo Lõhmuse Patreoni lehekülge siit.
