fbpx
Close

INTERVJUU | Kristo Kollo: mängija asi pole öelda, mis on õige ja mis on vale

Reijo Mälton
Eesti koondise nurgaründaja Kristo Kollo. | Foto: CEV

Eesti koondise nurgaründaja Kristo Kollo pallis lõppenud hooajal Itaalia klubis Mondovis koos Henri Treialiga. Esimest aastat profimeeskonnana tegutsenud klubi aidati esiliiga karikavõistlustel poolfinaali ning esiliigas veerandfinaali.

29-aastase Kollo karjäär algas mäletatavasti hoopis rannavõrkpallurina – 2008. aastal tuli ta koos Oliver Vennoga suisa juunioride maailmameistriks -, ent tänaseks on ta oma juured tugevalt saalivõrkpalli külge kinnitanud. Enne Itaaliasse siirdumist mängis Kollo kaks hooaega Šveitsis Shönenwerdi ridades.

Võrkpall24’le antud intervjuus rääkis tartlane Itaalia esiliiga tasemest, isiklikust arengust ja klubi organisatoorsest poolest.

Kristo, see oli sinu kolmas hooaeg välismaal. Kuidas jäid isiklikus plaanis hooajaga rahule? Kas arengus toimus samm edasi või tundsid, et liiga tase pole nii hea?

Isiklikus plaanis oli vastakaid tundeid tekitav hooaeg. Ühest küljest oli liiga tase ja ülesehitus minu jaoks väga atraktiivne – videokordused, publikuhuvi, meediahuvi ja muu selline. Enesekindlust sai ammutatud ja kui üldist taset silmas pidada, siis oli  võrdlemisi stabiilne hooaeg. Küll aga oli selliseid võrkpalliväliseid probleeme, mis võib-olla aeg-ajalt keskendumist häirisid.

Kas uskusid hooaja eel, et võite nii kaugele jõuda? Mis olid klubi eesmärgid hooaja alguses?

Hooaja eel ei osanud midagi arvata, sest liigast suurt ülevaadet polnud. Mäng-mängult ja voor-voorult sai ülevaate paika ning teadsin, et meie võistkonnas on sisu. Isiklikult arvan, et meil oleks olnud potentsiaali finaalis mängida. Miks me sinna ei jõudnud, seda tuleb otsida juba mujalt. Klubi põhieesmärk oli jõuda play-off’i, mille täitsime juba märtsikuus. Ilmselt see natukene pärssis ka mängijate edasiseid sooritusi.

Mis sa üldse arvad Itaalia esiliiga tasemest?

Itaalia esiliiga tase on kõrge, selle koha pealt nuriseda ei saa. Me mängisime hooaja eel ja hooaja sees kaks kontrollmängu Prantsusmaa kõrgliigaklubi Nice’iga. Ühes mängus võitsime neid, teises kaotasime väga tasavägise heitluse järel 1:3, mis minu arust midagi ikkagi näitab. Kui millegagi võrrelda, siis olekski ehk loogiline, et play-off’i saanud meeskondade tase on  Pro-A keskmike või tagumise otsa klubidega sarnane.

Kristo Kollo. | Foto: Mondovi

Kuidas toimis klubis organisatoorne pool. Kas oli ka vajakajäämisi? Meeskond ju tegutses esimes aastat profiklubina.

Klubi organisatoorne pool oli selline, nagu ta oli. Ütleme nii, et arenguruumi on ja loodetavasti liigutakse tulevikus suuremate eesmärkide suunas.

Kuidas hindad koondisekaaslase Henri Treiali arengut?

Suss (Treiali hüüdnimi – toim.) suutis minu arvates väga stabiilse hooaja teha. Kui saaks blokis need käekesed ka üle võrgu, siis oleks tehtud mees. Rünnak, serv ja muu selline oli väga hästi paigas.

Milline oli klubi sisekliima ehk suhted mängijatel omavahel ning treeneritega?

Klubi sisekliima… Keelebarjäär oli päris tugev. Inglise keelt rääkisid üksikud mängijad. Mina olin kõige vanem mängija. Üleüldiselt oli meil seega võrdlemisi noor võistkond ja huvitavaid kujusid jagus. Väga hästi sain läbi abitreeneriga. Üldine võrkpalliväline suhtlus oli väga tipp-topp.

Ole hea ja räägi paar sõna peatreener Marco Fenogliost.

Marco on kõrgelt hinnatud treener Euroopas. Igal treeneril on oma lähenemine ning mängija asi pole öelda, mis on õige ja mis on vale. Pimesi peaks usaldama ja nii-öelda robotlikku suhtumist juurutama. Eks teatud asjades ei pea ühel meelel olema, aga nagu ma ütlesin – igal treeneril on oma lähenemine ja kui õige või vale see on, seda näitavad tulemused.

Kristo Kollo ja Henri Treial blokis. | Foto: Mondovi

Räägime pisut uuest hooajast. On sinu vastu kusagilt huvi ka tuntud? Kuhu sa ise loodaksid järgmisel hooajal mängima pääseda?

Nipet-näpet on sahinaid ikka olnud. Esimese konkreetne pakkumine on tehtud, kuid selle lükkasin esialgu tagasi. Kuulan kõik klubid ja kõik pakkumised ära ja ei välista ka Eestisse naasmist sobiva pakkumise korral. Isiklikus plaanis sooviksin muidugi sammu edasi teha, aga võrkpalliturgu ei tea kunagi. Tõele au andes mängib ikkagi lõppude-lõpuks rolli rahanumber.

Mida ootad algavalt koondisesuvelt?

Olen jaanuarist saati, kui koondisega viimati kogunesime, pikalt ja pingsalt oodanud uut kogunemist. Lähedaseimad sõbrad on koondises. Tore on taas selle pundiga kvaliteetset trenni teha ja muidugi treenerite pink, kellega koostööd teha, on fantast. Lootused on muidugi suured, mis reaalsus ole, eks seda näitab juba suvi ja mängupilt – kuidas vigastustest taastutakse jms. Põnev suvi saab olema kindlasti ja motivatsioon on laes. Loodetavasti suudame ka selle võistkonnana ära realiseerida. Ootan väga kõigiga kohtumist!

 

 

scroll to top