Koondisesuve ootav ja uue koduklubi osas plaani pidav Anu Ennok viibib vaatamata klubihooaja ootamatule lõpule endiselt Soomes.
Kuigi hooaeg Salo Viestis ei kujunenud Eesti koondise nurgaründaja jaoks ootuspäraseks ja tõi kaasa mitmeid tagasilööke, mõtestab Ennok Võrkpall24’le antud usutluses ratsionaalselt juhtunu tagamaid ja usub eesootavate eesmärkide saavutamisesse.
Anu, hooaeg koduklubis Salo Viesti sai ootamatu lõpu. Kui kauaks plaanid veel Soome jääda?
Oleme hetkel Nettega (Nette Peit – toim.) veel mõlemad Salos. Me tegelikult ei tea, kuidas asjad liikuma hakkavad. Kuna liiga lõppes väga äkitselt, siis klubil on vaja veel lepingute üle arutada. Lähiajal peaks tulema info selle osas, kuidas klubi ja mängijad peavad käituma, aga keegi meid siit minema ei aja. Kui Eestisse tuleksime, peaksime nagunii kaks nädalat karantiinis olema. Selle asemel võime rahulikult Salos olla, kuna Salos paanikat pole ja Soomes on üsna rahulik.
Kas lepinguid praeguseks hetkeks veel peatatud ei ole?
Ei, hetkel veel mitte.
Mille üle hetkel arutelud klubitasandil käivad?
Kuna siin arutletakse mitme spordiala üle – nii võrkpall, korvpall kui ka jäähoki -, siis hetkel pole selgust. Peagi hakatakse üldkoosolekuid pidama, et aru saada ja otsustada, mis lepingute osas ette võtta. See on selline olukord, mida keegi ei osanud ette näha. See ei ole klubide süü ja see pole mängijate süü. Eks föderatsioonid peavad nüüd otsused vastu võtma. Klubid on hakanud mängijaid ära saatma. Need, kes lendama pidid, lendasid ära. Need, kel kiiret pole, on jäänud siia. Keeruline situatsioon.
Kas sinu koduklubist on mõni välismängijatest juba kodumaale naasnud?
Ameeriklane (Kayla Haneline – toim.) lendas nädalavahetusel, kui info tuli. Meil ametlikku infot tegelikult hooaja lõpetamise kohta ei olnud, aga kuna play-off’id olid juba edasi lükatud, siis lendas ta koheselt. Horvaat (Katarina Pilepic – toim.) tahtis lennata täna (üleeile – toim.), aga lend oli tühistatud. Ma ei tea, mis temast saab, aga ilmselt samuti kiirkorras koju. Kuna piire suletakse, siis need, kes lendama peavad, seda esimesel võimalusel ka teevad.
Kuidas sa ennast tunned ning igapäevaelus ümbritseva eest kaitsed ja hoiad?
Peseme käsi ja sööme seda, mis peaks immuunsust tugevdama (Muigab.). Minul mingisugust maruhirmu pole, haigus nagu iga teine. Aga kui haigus külge tuleb, siis on oluline, et seda edasi ei kannaks. Üritame värskes õhus treenida, näiteks jooksmas käia, ning avalikke kohti vältida. Kuigi tegelikult jõusaal on meil olemas ja oli veel reedese seisuga avatud, siis püüame pigem värskes õhus trenni teha ja suure seltskonnaga mitte kokku puutuda. Klubi poolt pole pallitrenne alates eelmisest neljapäevast, kui suundusime mängule, mis ära jäeti (12. märtsil pidi toimuma esimene play-off’i kohtumine Vampula vastu – toim.). Enda vastutusel võime käia jõusaalis ehk kui jõusaal on lahti ja arvad, et sinna on tark minna, võid minna. Praegu oleme pigem värskes õhus, käime jooksmas ja toimetame kodus. Eks olukord teistsugune ole, aga saame asjad tehtud.
Kas neljapäevasele mängule minnes oli mängijatel tervis korras või esines ka mõningaid terviseprobleeme?
Ma ei usu, et meil probleeme oli. Kõigil oli tervis hea ja kõik olid valmis mängima. Pigem oli see kõigile üllatus, et mäng nii kiiresti ära jäeti, aga vaadates näiteid mujalt maailmast, isegi Saaremaalt, siis poleks jätkamine loomulikult tark tegu. Kunagi ei tea, kus viirus võib olla. Kõik said otsusest aru, aga mängijale, kes oli valmis mängima, see nii lihtne polnud.
Milliseid emotsioone ja tundeid tekitab sinus äkiline hooaja lõpp?
Meil on olnud raske hooaeg – palju vigastusi. Oli nädalaid, kus meil polnud ühtegi tervet sidemängijat. Neljapäevane mäng oleks põnev olnud, kuna põhisidemängija oleks mänginud ja võib-olla oleksid play-off’id läinud paremini kui kogu hooaeg kokku. See on nüüd oletus, aga tuleb leppida selle hooajaga, mis oli. Eks see muidugi meelt rõõmsaks ei tee, aga mis seal ikka.
Nagu öeldakse, siis iga asi juhtub mingil põhjusel. Praeguses situatsioonis on seda muidugi raske uskuda, aga kas on midagi positiivset, mida tavapärasest lühem hooaeg sinu jaoks kaasa toob?
Kindlasti tuleb siin nüüd pikem puhkus. Kui muidu oleks klubihooaeg läinud otse koondisesuve peale üle, siis nüüd isegi ei tea, mis koondisesuvest saab. Aktiivne puhkus on ees. Saab ravida neid kohti, mis viimasel ajal haiget tegid, aga midagi eriti positiivset selle olukorraga ei kaasne. Kindlasti pole see meeldiv lõpp hooajale.
Kui palju sul sportlaseina veel sisse ja realiseerimata jäi?
Meil oli kolme-neljapäevane laager enne play-off’i ja sai veel tööd tehtud. Seepärast oligi see lõpp nukker, aga samas arvestades meie vigastusi ja kogu seda draamat, mis sel aastal klubi ümber toimus, siis ei oskagi öelda, kuidas meil play-off’id oleksid õnnestunud. Võib-olla ongi parem, et puhkama sain. Mõned kohad vajavad ikkagi veidi putitamist.
Kas vaimselt olid play-off’ideks valmis?
Kindlasti. Play-off’id on hooaja kõige põnevam osa, selle nimel oleme seitse kuud rassinud. Kui ühel päeval öeldi, et hooaeg on lõppenud ja mängud ei toimu, oli see kõikidele mängijatele suur pettumus.
Millised eesmärgid olid selleks hooajaks klubil seatud ja millised olude sunnil saavutamata jäid?
Karikafinaali võit oli üheks eesmärk, kahjuks tuli sealt hõbe. Meistritiitel oli teine eesmärk ja see jäi poolikuks. Veerandfinaalis poleks olnud meil minu arvates väga tugev, vaid vägagi võidetav vastane. Poolfinaali oleksime kindlasti saanud. Klubi poolt jäi komplekteeritus sel aastal vajaka. Soome mängijad, kelle peale rohkem loodeti, ei täitnud ootusi. Lisaks oli nii mõnigi mängija vigastatud. Kui põhikoosseisu mängija on ikka pool hooaega või terve hooaja väljas, jätab see oma jälje. See oli keeruline ja teistsugune hooaeg. Kindlasti polnud hooaeg selline, nagu ma sügisel arvasin. Imelikud ja segased tunded on.
Kas rahaliselt on hetkel veel olukord mureta, kuna sissetulekut pole tänaseks peatatud?
Jah. Läbirääkimised tegelikult algavad, oleneb, mis seisukohal föderatsioon on. Klubid kindlasti lõpetaksid lepingud päeva pealt, neile oleks see kasulik variant, aga mängijate seisukohalt on teisiti. Sellepärast ei tasu muretseda, et elu seisma jääb. Seda kindlasti mitte, kuid ühe nädalaga muutus elu siiski täielikult. Raha on selline asi, millele väga palju ei saa keskenduda. Peamine on see, et inimesed oleksid terved ja olukord üldsusele väga suurt põntsu ei paneks.
Mis sulle sellest hooajast enim meelde jäi ja parima emotsiooni pakkus?
Meistriteliiga mängud olid selliste koosseisudega nagu mängisime pigem raskemapoolsed. Meie hooaeg polnud särav ja tore, kangutamist oli palju. Lihtsalt üleüldine õppetund. Ma ei tea, mida isegi õppida (Muigab.). Ega ta nii nukker ka ei olnud, aga midagi eriti positiivset ka ei pakkunud.
Kuivõrd koondisesuve ootad ja see sinus ärevust tekitab?
Koondisesuvi on teistmoodi – uued treenerid, uued füsioterapeudid, uued jõusaalitreenerid. Ise ma tegelikult kellegagi kohtunud pole, natukene juttu oleme rääkinud. Eesmärk on suur ja tehtav. See on põnev aeg. Varsti tuleb infot ka selle kohta, mis saab mais ja juunis peetavatest mängudest. Päev korraga. Üldjuhul peaks koondisesuvi olema väga põnev. Ma arvan, et kõikidel mängijatel on veidi ootusärevust.
Kas oled koondise uue peatreeneriga personaalse treeningkava paika pannud?
Peatreeneriga ma ei ole suhelnud. Olen suhelnud füsioterapeudiga. Jõusaalitreener on saatnud mängijatele küsimustiku, et saada teada, kes kui palju ja mida oskab. Vast siis selle põhjal tulevad meile treeningkavad. Meie liiga on läbi, aga prantsuse tüdrukud veel ootavad oma vastust. Eks need hooajad lõppevadki nii eri aegadel ja mõnes kohas võib-olla pole isegi võimalik jõusaali minna. Eks nad peavad need asjad veel läbi mõtlema. Kõigile uus ja omamoodi olukord.
Eelnevatel aastatel oled viinud noortele suviti võrkpallilaagreid läbi. Millised plaanid sul võrkpallialaselt lisaks koondisele veel eelootavaks suveks tehtud on?
Ütleme nii, et päev korraga. Ega ma nooremaks jää. Viljandi laager on mulle väga südamelähedane. Mulle meeldib olla Viljandiga seotud vaatamata sellele, et ma ise seal ammu ei ela. Kindlasti tahaksin seda edasi ajada. Ma ei tea, kas olen ise suvel ja puhkuse ajal Eestis, aga mul on plaan mõelda, kellele see nüüd edasi anda ja kes seda edasi võiks ajada. See (suvised võrkpallilaagrid – toim.) on olnud Viljandi tüdrukutele hea lahendus ja nagu näha, siis aastatega on üha rohkem lapsi tulnud. Laagrid on neile kindlasti põnevad ja peaksid ka edasipidi toimuma.
Absoluutselt. Viljandi noored väga ootavad. Kus sa ennast uuel hooajal treenimas ja võistlemas näed? Kas plaanid jätkata Salo Viestis?
Ei, kindlasti mitte. See hooaeg oli tagasitulemise hooaeg. Järgmise hooaja kohta veel plaane ei ole. See oleneb tervisest. Vaatan, kuidas suvel trennitegemine koondisega läheb. Uue klubi peale veel palju ei mõtle, aga väikesed salaplaanid on.
Kas sul on mõni potentsiaalne suund, kuhu vaatad või mõni riik, kuhu tahaksid minna? Või on siiski sellest veel vara rääkida?
Veidi vara. See oleneb tervisest. Nüüd tuleb natukene haavu lappida. Seejärel vaatan, mis suvest ja tulevikust saab.
