INTERVJUU | Liis Kullerkann elust Prantsusmaal: tundub, et kogu eelarve kulutati heade mängijate palkamiseks

credit24.eeAdvertisement
Liis Kullerkann (nr 5) ootab juba õhinal otsustavaid EM-valikmänge. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Eesti võrkpallinaiskonna temporündaja Liis Kullerkannu koduklubi Vandoeuvre-les-Nancy alustas uut hooaega teisipäeval, kui alistas avavoorus mulluse pronksiklubi Saint-Raphaeli üllatavalt kindlalt 3:0 (18, 16, 24).

Kõnealuses mängus 2 serviässa löönud ja kokku 6 punkti Prantsusmaa kümnendale klubile toonud Kullerkann tunnistas intervjuus Võrkpall24.ee’le, et uus hooaeg on uues koduklubis alanud edukast avavoorust hoolimata üle kivide ja kändude.

Kullerkann, kelle välismaa-karjäär sai alguse juba aastate eest USA ülikoolivõrkpallis, on tänaseks mänginud veel nii Filipiinidel kui Saksamaal. Prantsusmaal teenib 191 sentimeetri pikkune keskblokeerija leiba teist hooaega. Nancy’s saab ta rõõme ja muresid jagada seejuures teise Eesti koondise põhitegija Anu Ennokiga. Ühtlasi on Kullerkann ja Ennok tänavu kõige kõrgemal tasemel mängivad Eesti naisvõrkpallurid.

Liis, alustuseks, ole hea, ütle, kas hooaja avamängu tulemus oli ka juhtunut seestpoolt vaadates suur üllatus?

Saint-Raphaeliga on kuidagi alati olnud nii, et nad on hooaja alguses liimist lahti. Nende juhendaja oli Itaalia koondisega MM-il ja jõudis alles üks päev enne mängu naiskonna juurde. Nägime juba mängueelsel videokoosolekul, et neil pole kõik päris paigas. Samas on selge, et Saint-Raphael on jätkuvalt korralik naiskond.

Seega, küllap olite isegi „süüdi“ sellises tulemuses.

Muidugi! Aga meil oli ausalt öeldes päris keeruline ettevalmistusperiood. Paljud tüdrukud olid vigastatud, seejuures kolm mängijat tegid liiga kõhulihasele.

Kas naersite liiga palju?

(Muigab.) Seda mitte. Meil olid tugevad jõutrennid, aga millegipärast peatreener (Radoslav Arsov) ei usaldanud teist treenerit ja andis kogu aeg jõuharjutusi juurde. Treenisime seetõttu isegi joogipauside ajal kõhulihaseid.

Kuidas su enda tervis pärast pikka koondisesuve vastu on pidanud?

Mul oli kannas vahepeal probleem ja kohe ettevalmistusperioodi alguses tekkis blokis palliga pihta saades näpus mõra. Aga minu vigastus oli kõige väiksem asi võrreldes teiste mängijate muredega. Sidusin näpu kinni ja treenisin edasi. Vahepeal olin trennis suisa ainuke temporündaja. Ühel kontrollturniiril mängisin seetõttu n-ö kahe temporündaja eest ehk tegutsesin kõik asetused eesliinis. Selline koormus väsitas päris palju, samuti tundsin, et kogu aeg ainult blokis käies kadus rünnakul klapp sidemängijaga ära.

Suvel oli Liis Kullerkannul katki vasaku käe pöial, nüüd parema käe keskmine sõrm. Mängudest pole nimetatud vigastused teda eemal hoidnud. Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Kui hea Nancy võistkond tänavu võiks olla?

Siin öeldakse, et tegu on läbi aegade parima Nancy võistkonnaga. Ootused on seega suured. Aga kohati on nii minu kui ka kõigi teiste mängijate arvates professionaalsusest puudu. Tundub, et kogu eelarve ongi kulutatud heade mängijate palkamiseks. Samas, näiteks mängusärgid saime alles üks päev enne Prantsusmaa liiga avavooru kätte. Vahepeal oli juba jutt, et anname esimeses mängus vastasele loobumisvõidu, kuna võistlusvorm ei jõua õigeks ajaks kohale. Kommunikatsiooniga on päris suured jamad, ainult võrkpallile siiani keskenduda pole saanud. Arvestades seda, kui häid esitusi naiskonnalt oodatakse, on see kõik veidi balansist välja.

Kas klubi on eesmärgid kõva häälega välja öelnud?

Kindlasti tahetakse 14 võistkonna seast play-off’i ehk kaheksa parema hulka pääseda. Tase on Prantsusmaa liigas väga ühtlane, juba avavoorus sündis mitu üllatust. Isegi paar uut võistkonda on heal tasemel.

Kui kõrge on Prantsusmaa naiste meistriliiga tase võrreldes teiste Euroopa liigadega?

Poola, Itaalia ja Türgi on kõvemad, aga pärast neid peaks tulema Prantsusmaa. Näiteks Saksamaa karikafinalistile tegime me hooaja eel kindlalt ära.

Mis sulle Prantsusmaal meeldib, et sinna teiseks hooajaks otsustasid jääda?

Võrreldes Saksamaaga, kus varem mängisin, on elukvaliteet parem. Kuidagi sobib paremini siin. Keeleoskust tuleks veel parandada. Võrkpallis on üleüldse nii, et mängijad kipuvad Prantsusmaale pikaks ajaks jääma.

Kuidas sa Nancy võistkonda sattusid? Kas sel oli ka mingi seos Anu Ennoki liitumisega?

Mängisime Pariisiga veebruaris Nancy vastu ja kohe pärast seda kirjutas peatreener mulle. Kuna ma polnud temast väga palju head kuulnud, siis ei läinud jutuga kohe kaasa. Aga suvel võttis ta uuesti ühendust. (Muigab.) Siis üritati meid Anuga siia sellega meelitada, et saame ühes korteris olema. Me ütlesime kohe, et „hell no!“ (tõlge: pagana päralt, ei!). Saime lõpuks kahe tärni hotelli eraldi väikesed korterid, mis asuvad nii lähestikku, et kui uksed lahti teeme, on tegu sisuliselt ühe korteriga.

Tegelikult tuleb see muidugi kasuks, et koos siin mängime. Ka Terville’i esiliigas mängivad eestlannad on meist vaid ühe tunni pikkuse autosõidu kaugusel, seega oleme saanud nendegagi vabal ajal kokku. Meil on siin tekkinud oma väike Eesti maffia.

Foto: Vincent Desessard/Nancy

Pidasite hooaja eel Polina Bratuhhina-Pitou, Eliise Hollase, Kristel Moori ja Kristiine Miileni koduklubi vastu ka kaks kontrollmängu. Kas Terville peaks tänavu esiliigas esikoha nimel heitlema?

Kindlasti! Nad on siiani kõik mängud esiliigas võitnud. Kui me nädal aega tagasi nende vastu teise sõprusmängu pidasime, ütleski Miilen naljatledes, et tooge meid, palun, maa peale tagasi. Võitsimegi selle mängu 3:1, kuigi mitu nädalat varem olime neile kaotanud.

Kui me veidi kaugemale vaatame, siis kus ja kui palju sul endal arenguruumi veel on?

Kõiges saab paremaks minna. Kuna ma alustasin võrkpalliga suhteliselt hilja, siis vaimne pool vajab veel järeleaitamist. Arvan, et füüsiliselt olen viimastel hooaegadel päris heas vormis olnud. Pigem on probleemiks just see, kus ma oma peas olen.

Võtan ühe aasta korraga ja vaatan, mis variandid uuel hooajal tekivad. 2-3 hooaega võiks veel mängida.

Kas sa pead seega 27-aastaselt vaikselt juba lõpetamise plaane?

(Naerab.) Ega naised mängi ju reeglina nii kaua nagu mehed.

Su õde Kadi pole tänaseks uut koduklubi veel leidnud. Oskad sa öelda, miks?

Ta otsustas pärast viimast vigastust rahulikult taastuda ja väljakule naasmisega mitte kiirustada. Hetkel treenib Kadi TalTechiga, aga novembris tuleb ta meile Nancysse trenni tegema. See on mõlemale osapoolele kasulik diil, sest tema saab häid trenne ja meie saame trennides ühe mängija juurde. Hetkel on meil vaid üks diagonaalründaja ja kolm temporündajat. Neistki on üks pooleldi vigastatud.

Kas Kadil oleks end heast küljest näidates võimalus ka Nancy’s leping teenida?

Kuna eelarves väga vabu vahendeid ei paista olevat, siis pigem otsitakse teiseks diagonaaliks kedagi noort, kes eriti raha ei küsi.

Lõpetuseks, kas mõtled juba ka jaanuarikuistele EM-valikmängudele Rootsi ja Soomega?

Muidugi-muidugi! Tahaks väga võita. See on ka suur motivatsioon, et end vormis ja tervena hoida. Ma loodan, et mängijad tulevad koondisse heas vormis, mitte väsinult.

Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

 

Jaga postitust

Lisa kommentaar