fbpx
Close

INTERVJUU | Mõnnakmäe ketside varna riputamisest: sügis toob selguse

Julija Mõnnakmäe. | Foto: Nancy koduleht

Eesti rahvusnaiskonna kaptenil Julija Mõnnakmäel jäi seljataha raske klubihooaeg, kuid on valmis koondise eest andma endast kõik.

Varasemalt Rootsis, Austrias ja Poolas tippvõrkpalli mänginud 28-aastane Pärnust pärit sidemängija alustas hooaega ilma klubita, kuid novembris liitus Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonnaga ning poole hooaja pealt liikus edasi Prantsusmaa kõrgliigasse Nancy Vandoeuvre’i, kus olid teda ees ootamas Anu Ennok ja Liis Kullerkann.

Võrkpall24 võttis Mõnnakmäega ühendst, et uurida lõppenud nädalavahetuse sõprusmängude ja tulevikuplaanide kohta.

Julija, alustaks kõigepealt möödunud nädalavahetusest, kui kohtusite kolmel korral Soomega. Ole hea ja võta need mängud kokku.

Ma ütleks nii, et see oli väga õpetlik nädalavahetus meie jaoks. Sõpruskohtumised ongi selle jaoks, et näha, mille kallal peame kõige rohkem tööd tegema. Nagu tulemused näitavad, siis on meil veel väga palju tööd teha. Noorte jaoks oli see kindlasti positiivne kogemus ja nad tulid väga hästi mängu sisse. Pole lihtne tulla esimest korda Eesti koondisse ja seda veel koduplatsil. Neile on mul vaid kiidusõnu. Eks mina ja teised vanemad olijad saame aru, et oleksime võinud paremad olla, kuid me oleme veel niivõrd vähe koos olnud ja sellest tulenevalt pole ka kokkumäng veel nii hea.

Meie naiskonnal olid mitmed põhimängijad puudu, samas kui Soome tuli sisuliselt Tallinnasse oma parimas koosseisus.

Jah, aga ma ei saa öelda, et sellepärast me kaotasime. Kindlasti mitte. Iga mängija, kes platsil on, peaks oma koha ära täitma. Teame, et lisajõud on tulemas põhitegijate näol ja see on ainult boonus.

Julija Mõnnakmäe embamas naiskonnakaaslast. | Foto: Nancy Facebooki leht

Koondise üks debütantidest Jade Šadeiko sai väga palju mänguaega. Võta tema esitused mõne sõnaga samuti kokku.

Tal ei olnud lihtne tulla ja hakata kohe hästi mängima ning täita väga tugeva mängija Kertu Laagi koht. Ma arvan, et kokkuvõttes sai ta väga hästi hakkama. Ta oli – nagu ka teised noored – väga püüdlik, mis on igati positiivne. Mina olen temaga rahul ja siit saab ainult paremaks minna.

Sel nädalal algab Euroopa Hõbeliiga. Millised on naiskonna eesmärgid?

Ütleme nii, et kõige kõrgemad. Eesmärk võiks olla pääs final-four’i. Meil on päris tugev alagrupp ja võtame üks mäng korraga. Isiklikult arvan, et iga võit oleks väga hea ja tähtis.

Ning millised oleksid eesmärgid oleksid augustis algaval EM-finaalturniiril?

Samad eesmärgid, mis Hõbeliigaski – kõige kõrgemad. Seal pole ühtegi nõrka naiskonda. Iga võit, mis me EM-il saame, on meie jaoks suur kordaminek. Kui me suudaks alagrupist edasi pääseda, oleks see meie jaoks midagi väga suurt. Aga nagu ma ütlesin: iga võit on tähtis ja suurimaks eesmärgiks oleks võita mõni mäng.

Liitusid poole hooaja pealt Prantsusmaa kõrgliigaklubi Nancy Vandoeuvre’i naiskonnaga. Kui oluline see sinu jaoks oli?

Väga oluline, sest ma teadsin, et EM on tulemas. Eestis ma ei oleks kahjuks saanud professionaalselt võrkpalli mängida. Õnneks toimus asjade kokkulangemine minu jaoks ülimalt hästi ja mul oli lihtne minna klubisse, kus olid Anu ja Liis ees. See oli hea naiskond ja andis mulle palju, et koondises valmis olla.

Kuidas toimus klubisse sissesulandumine?

Pidin kiiresti sisse sulanduma, sest mul ei olnud selle jaoks palju aega, kuna meil olid tähtsad mängud ees. Väga palju aitasid sulandumisele kaasa eestlased, tänu neile käis see kiirelt ja lihtsalt.

Anu Ennok, Liis Kullerkann ja Julija Mõnnakmäe Nancy särgis. | Foto: erakogu

Millised olid klubi eesmärgid?

Klubi eesmärgiks oli saada play-off‘i, mis meil kahjuks ei õnnestunud.

Oskad sa öelda mille taha jäi, et te sinna ei pääsenud?

Mille taha jäi? Tagantjärgi mõeldes, siis ma ei teagi ausalt öeldes. Prantsusmaa liiga on väga-väga tasavägine. Punktide vahed olid minimaalsed ja kõik võisid kõiki võita. Ütleme nii, et kui jäi veel pidada 6 mängu ja neist ühe kaotad, siis oledki sisuliselt play-off‘ist väljas või siis pidid lootma teistele võistkondadele. Kokkuvõttes võib öelda, et sellel ajal olid teised meist paremad.

Kas väsimus ei anna tunda?

(Naerab.) Ei tohi väsimust tunda. Hooaeg on üks asi ja see on lõppenud. Nüüd on koondis ja ei ole aega mõeldagi väsimusele.

Mõnda aega tagasi sa mõlgutasid karjääri lõpetamise mõtteid. Kuidas on seis nüüd?

(Mõtleb pikalt.) Praegu on koondis ja see on hetkel prioriteet number üks. Mis sügisel saab – seda näitab vaid aeg.

Mis saab sinust uuel hooajal? Kas sulle on pakkumisi tehtud?

Järgmisest hooajast ma hetkel kommentaare anda ei soovi.

Julija Mõnnakmäe tõstetööd tegemas. | Foto: Siim Semiskar
scroll to top