fbpx
Close

INTERVJUU | Oliver Orav indiacast, uuest hooajast ja enda hetkevormist

Oliver Orav. | Foto: Siim Semiskar

Tallinna Selveri eelmise hooaja üks kandvamaid jõude Oliver Orav osales juulikuu viimasel päeval lõppenud indiaca klubide MM-il mitte mängijana, vaid treenerina.

Igapäevaselt Swedbankis tarkvarainsenerina töötav 23-aastane mängumees jätkab ka tuleval hooajal pealinna parimas volleklubis. Kolmapäeval lõppenud indiaca klubide MM-il said tema juhendatavad meesseenioride klubi IK Reval (peatreener) ja naiste võistkond Tähtvere IK (abitreener) auväärse teise koha.

Võrkpall24 võttis 192-sentimeetrise nurgaründajaga ühendust, et uurida indiaca ja võrkpalli erinevusi, uue klubihooaja ning mehe hetkevormi kohta, kui uue hooajani on jäänud pisut rohkem kui kaks kuud.

Oliver, räägime kõigepealt indiacast. Eile osalesid indiaca klubide MM-il treenerina, kuid mitte mängijana. Miks?

Sellel on väga lihtne põhjus – ükski klubi mind mängima ei kutsunud ja ausalt öeldes ei pidanud ka ise vajalikuks mängida.

Kas treenerina on väljakutsuvaid hetki juba ette tulnud?

Eks ikka on tulnud. Kaks kuud, mil me enne MM-i trenni tegime oli minu jaoks uus kogemus, olgugi, et neli aastat tagasi sain ma treenerina juba kätt proovida. Esimest korda sain juhendada naiste võistkonda, kellega sai asju aetud natukene professionaalsemalt kui meesseenioridega.

Kas sa võtad indiacat täie tõsidusega või on see sinu jaoks pigem lõbus hobi?

Olgem ausad: igapäevaselt ma indiacaga ei tegele. Kuna suvi oli vaba, siis mai alguses minult küsiti, kas oleksin huvitatud. Mul olid omad tingimused, mille täitmisel ma olin nõus koos oma isaga treener olema. Kaks kuud pühendusin sellele täie tõsidusega, kuid hooaja sees indiacaga sisuliselt ei tegele.

Mida arvab sinu isa sellest, kes indiacat juba aastakümneid mänginud, et sa võrkpalliga tegeled?

(Muigab). Mis ta ikka arvab. Kui ma ühel hetkel otsustasin spordigümnaasiumisse minna, siis kätt ta ette ei pannud. Tema ise valis 30-40 aastat tagasi indiaca, kuigi professionaalsel tasemel ta seda ei mänginud vaid suuresti oma lõbuks.

Kas kodus on rohkem indiaca- või vollepalle?

(Naerab.) Kui päris aus olla, siis indiacapalle on rohkem. Puhtalt sellepärast, et need on odavamad kui võrkpallipallid.

Mis on indiaca ja võrkpalli suurimad erinevused? Kumba on lihtsam ära õppida?

Kui väga tehniliseks minna, siis lisaks pallile on ka mänguliselt palju erinevusi. Näiteks blokis ei tohi käsi vastaste poolele üle viia. Kuigi rünnakud on indiacas kiiremad, siis üldiselt on see aeglasem mäng kui võrkpall. Serv, vastuvõtt ja tõste on tunduvalt aeglasemad kui võrkpallis.

Neil, kes on aastaid võrkpalli mänginud, on raske minna indiaca peale üle. Kuna indiacas on rünnakuliigutused teistsugusemad, siis aastaid võrkpalli mänginud isikud võivad oma õla ära lõhkuda. Noortel soovitaksin alustada võrkpalliga, sest pall on suurem ja sellele on lihtsam pihta saada.

IK Revali peatreener Oliver Orav (tagareas vasakult neljas). | Foto: erakogu

Tuleme nüüd võrkpalli juurde. Kuidas hindad oma hetkevormi, kui hooaja alguseni on jäänud paar kuud?

Raske öelda. Pallitrenne pole ma pärast hooaja lõppu üldse teinud, kuid kogu meie punt on jõusaalis ennast vormis hoidnud. Mõned mängisid suvel ka rannavõrkpalli, mina sidusin end suveks indiacaga.

Mida võiks Tallinna Selver uuelt hooajalt oodata?

Mina ootan seda sama, mida ka eelmisel hooaja – medalit. Uus treener on kindlasti huvitav ja ka mängijad on natukene vanemad, kui eelneval hooajal.

Kui palju sa tead uuest treenerist itaallasest Alessandro Pirolist?

Ma väga palju temast ei tea, kuid olen tema karjääri ajalooga kursis. Ta pidavat olema oma olemuselt hästi sarnane meie eelmise treeneri Aapo Rantaneniga. Niipalju kui ma olen kuulnud, siis statistikuna on ta väga hinnatud. 3-4 hooaega oli ta Venemaa Superliigas teine treener, mis näitab ka nii mõndagi. Usun, et ta saab ka peatreenerina hästi hakkama.

Kas välismaalt on sulle suve jooksul pakkumist ka tulnud?

(Mõtleb.) Minu teada ei tulnud mulle ühtegi pakkumist väljaspool Eestit. Kui päris aus olla, siis ma ise ka ei otsinud võimalusi, et välismaale siirduda.

Ning lõpetuseks: kas usud, et lähiaastatel võid saada kutse Eesti rahvuskoondisesse või oled selle mõtte maha matnud?

Ei, kindlasti ma pole seda mõtet enda jaoks maha matnud. Kui kutse tuleb, siis teen kõik endast oleneva, et koondisega liituda. Hetkel veel töökoht seab teatud piirangud selles osas.

Oliver Orav. | Foto: Gertrud Alatare/Tallinna Selver

 

 

 

scroll to top