Tallinna Selveri uskumatu hooaja algus sai jätku eile Kuressaares, kus noor meeskond võttis üllatavalt kindla 3:0 võidu tiitlikaitsja Saaremaa üle.
Soomlase Aapo Rantaneni juhendatav meeskond on kogunud kuue mänguga juba viis võitu ja jätkab võitlust põhiturniiri kõrgemate kohtade nimel. Et Selveri ainus kaotus tuli kohe avavoorus Riia Tehnikaülikooli vastu, on meeskond järjepanu võitnud koos karikamängudega nüüdseks suisa seitse mängu.
Selveri nurgaründaja, 23-aastane abikapten Oliver Orav tunnistas intervjuus Võrkpall24’le, et pole saabunud edu tõttu suutnud algset plaani “hooaega rahulikumalt võtta” täide viia, vaid keskendub pallimängule hoopis tõsisemalt kui varem.
Oliver, raske on kohe alustuseks midagi erilist küsida. Te võtate sõnatuks oma tulemustega!
(Naerab.) Äkki me oleks pidanud hoopis ise Saaremaa asemel tänavu eurosarja mängima!?
Oli eilne tulemus sulle endale üllatuseks või hakkavad sellised võidud juba tavaliseks muutuma?
Meile see kindlasti üllatus polnud, pigem võib-olla Saaremaa jaoks. Nagu näitas ka mäng Tartu vastu, tekivad meil võimalused, kui esineme ise hästi ja vastane veidi järele annab. Mul on natuke kahju, et Urmas (TalI) eile enamikele põhimeestele pärast kaotatud avageimi puhkust otsustas anda, sest see võttis meie võidult kaalu mingil määral vähemaks. Lõpuks loeb muidugi see, et meie saime kolm ja Saaremaa null punkti.
Sa oled erinevalt enamikest oma meeskonnakaaslastest mänginud juba aastaid kohalikus liigas kõrgel tasemel. On tänavune hooaeg siiski ka sinu jaoks tänu algedule olnud kuidagi eriline?
Kindlasti. Just eile rääkisin abitreeneri Rando Ringmetsaga sel teemal. Minu plaan oli täiesti teistsugune hooaja eel! Plaanisin võtta sportlikult veidi rahulikuma hooaja, et töö- ja kooliasjad korda saada. Aga nüüd on seis selline, et pean hakkama endisest veelgi paremini oma muid tegemisi planeerima, sest tahan mängupäeval olla kindlasti puhanud ja värske.
Mis on olnud tänavu Selveri edu valem?
(Muigab.) Saladust ei ole! Peatreeneril on kindel nägemus, kuidas me peame treenima ja mängima. Praegu tundub, et nende meeskondade vastu, kellega oleme mänginud, see töötab. Meie taktika on nii servil kui blokis lihtne, aga konkreetne. Saaremaa põhikoosseisu vastu toimis näiteks meie servitaktika isegi paremini kui varumeeste vastu. Me polnud valmis, et nad sedavõrd järsku vahetused teevad.
Kas Rantaneni suunitluste hulka kuulub ka n-ö giannilik lähenemine ehk rünnakul tuleb võimalikult vähe omavigu teha? Eile tegite teie kokku 8 ja Saaremaa 17 omaviga.
Nii ja naa. Pigem ütleksin, et see on meie ründajate eripära või osavus, et nad ei lähe rasketel hetkedel rumalalt punkti otsima. Rantaneni mängufilosoofia näeb iseenesest ette, et mäng on rajatud rünnakule. Aga selleks peab vastuvõtt või kaitsepall hästi käes olema ja sidemängijal tuleb pall väga täpselt edasi suunata.
Kas Selveri uus peatreener Aapo Rantanen on sinu jaoks end juba tõestanud kui küps treener?
Kindlasti on ta valmis noortetreener. Ta suudab meid oma nägemuse kaudu mängima panna. Tõsi, on esinenud omajagu erinevusi võrreldes sellega, kuidas Gianni (Cheorghe Cretu) ja Rainer (Vassiljev) meid (Orav peab silmas end ja Albert Hurta) koondises on õpetanud. Samas ei näe Rantanen selles ka midagi halba või valet. Ta on andnud loa meil isegi mõnda asja teistest veidi erinevalt teha.
Oskad sa mõne konkreetse näite tuua?
Kaitsemängus näiteks. Võtame kohati jooksvalt vastu teistsuguseid otsuseid kui on ette nähtud. Jätame näiteks kiiresti olukorda hinnates blokis piiri lahti, kuigi kokku on lepitud piiri kinnipanek. Selliseid asju võime teha, kuna nelik mina, Albert, Sten (Vahtras) ja Renet (Vanker) tunneme üksteist juba üsna hästi. Rantanen lubab sedasi vahel meie oma tunnetuse põhjal otsusi ümber mängida.
Teeb Rantanen kurja häält ka?
Ta tunnetab piire. Tegelikult on ta väga suurt rõhku pannad sellele, et kolm kaptenit ehk Renet, Albert ja mina ning Andres Toobal hoiaks meeskonnas korda majas. Samas korjab ta ka ise kehvadel hetkedel keset trenni meeskonna kokku ja ütleb konkreetselt: kas võtame end käsile või läheme laiali. Noortega on vahel selliseid asju vaja teha ja tal jagub kogemusi nende elluviimiseks.
Kui hea on üleüldine sisekliima meeskonnas?
Sisekliima polnud halb isegi siis, kui hooaja avamängu Riia Tehnikaülikoolile kaotasime. Mitmed meie mängijad on mänginud viimastel aastatel noorteklassis koos Rando Ringmetsa käe all. Ja teine pool meeskonnast on juba meeste seas kokku kasvanud. Meil pole ju sisuliselt kedagi, kes oleks väljast tulnud. Ka ameeriklane Matthew Callaway on väga muhe tüüp. Ta leidis nii meeskonna kui meie mängustiiliga kiirelt klapi. Sisekliima on väga hea.
Kui suur on Renet Vankeri roll meeskonna edus? Kas ta on võrreldes eelmise hooajaga veel selge sammu edasi astunud?
KIndlasti on tal hästi suur roll. Ja see, et Andres Toobal meeskonna juurde saabus, on Renetit palju aidanud. Aapo usaldab Andrest ja on lasknud temal Renetit õpetada nii pallikäsitlemise kui ka otsustelangetamise osas.
Mis on Vankeri suurim tugevus? Kas see, et ta suudab viimase hetkeni varjata oma tõstesuunda?
Ma ei oskagi seda nii hästi hinnata. Seda peaks ilmselt vastastelt küsima. Minu jaoks on tema peamine tugevus julgus võtta vastu riskantseid otsuseid. Seisul 25:24, kui iga teine sidemängija tõstaks palli mulle või Albertile, suunab tema tihti mänguvahendi hoopis tagaliini või temposse. Isegi kehvast vastuvõtust!
Kes sind oma meeskonnast tänavu enim üllatanud on?
Minu enda jaoks on väga hea üllatus olnud tänavu Timo Lõhmus, kes mängib diagonaalründajana oma koha väga kenasti välja. Me ei pea muretsema, kas ta saab hakkama või mitte. Ma ütleksin, et ka Callaway on kindlasti heast küljest end näidanud.
Miks teie 15-aastane põhimees Marx Aru eile mängul polnud?
Marx oli kaks nädalat haige ja ei käinud trennis. Sel nädalavahetusel osales ta aga Selveriga B-klassi (u18) Eesti karikavõistlusel (Selver võitis kulla – toim.). Aga Marxist võib mängijana asja saada küll. Kui vaadata, kuidas ta sellises eas mängib, pole välistatud, et ta võiks kunagi Eesti meeste koondises mängida. Aga tal on veel pikk maa muidugi minna.
Mihkel Varblane on naasnud Aru puudumisel temporündaja kohale ja ka teda pole põhjust kritiseerida.
Jah, see on treeneri ja Mihkli enda nägemus, et ta võiks nurgaründaja tulevikus olla. (Muigab.) Aga kui eilset mängu vaadata, siis äkki ta peab ikkagi ümber mõtlema ja temporündajaks jääma.
Kas teie senised esitused näitavad sinu hinnagul seda, et Selver kuulubki nüüd taas Eesti tippude hulka või on seda veel vara öelda?
Seda on raske hinnata, sest ma pole siiani aru saanud, millisel tasemel Tartu, Saaremaa ja Pärnu on. Nad on näidanud väga head ja väga halba mängu. Mina oskan öelda vaid seda, et meie pole kindlasti hetkel oma parimas vormis. Seda ütles ka Aapo enne hooaega, et meeskond on vaja saada mängima tähtsateks mängudeks ehk kevadeks. Mina isiklikult tunnen, et ma pole veel ideaalvormis. Sama käib ka Alberti kohta. Meil on palju juurde panna.
Millised on tänavu Selveri eesmärgid?
Ütlesin ka hooaja alguses, et soovin mängida medalitele. Praeguseid tulemusi vaadates tahaks Credit24 Meistriliigas vähemalt poolfinaali jõuda. See oleks suur asi. Eesti meistrivõistlustel mängisime mullu pronksimängu, tänavu võiks finaali pääseda. Karikavõistlustel kohtume poolfinaalis Saaremaa või Rakverega. Saaremaa on näidanud, et neid on võimalik võita nii meil kui Rakverel.
Lõpetuseks, kes võiksid jaanuaris Selverist Eesti koondisse pääseda?
Ma arvan, et Albertit oodatakse kindlasti sinna. Enda kohta ei oska öelda, eks näis. Olen vajadusel valmis koondist esindama. Palju sõltub ka sellest, millises seisus teised nurgaründajad on. Aga sidemängijana võiks (Kert Toobali järel) teisena pääseda meeskonda ehk Renet, kuna Andres Toobal on veel vigastatud. Samas, ka Markkus Keel on hästi mänginud. Ja unustada ei saa Robert Viiberit.
