Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan tunnistab, et ei osanud Poola tippklubis Belchatowi Skras nii keerulist hooaja algust oodata.
Esimest hooaega Poola meisterklubis mängiv Teppan kogus tänases 3:0 võidumängu Varssavi Onico üle 17 punkti (+9) ja kergitas meeskonna liigatabelis kolmandaks. Tegu oli ühtlasi eestlase esimese õnnestumisega uues koduklubis. Arvestades seda, et Belchatowil seisavad ukse ees Meistrite liiga uus hooaeg ja koduõuel toimuv klubide MM, olnuks paremat ajastust oma senise tulemuslikema esituse tegemiseks keeruline planeerida.
Võrkpall24 võttis 25-aastase pärnakaga ühendust laupäeva õhtul vahetult pärast edukat mängu.
Renee, palju õnne, esimene õnnestumine Belchatowi ridades on lõpuks käes!
No, pagan, oli ka aeg!
Mis oli täna teistmoodi kui varem, et suutsid oma võimed realiseerida?
Ma arvan, et suhtumine. Enne olid ka enda ootused ikkagi väga kõrged. Pinge kasvab, kui ei õnnestu ja ei õnnestu. Lõpuks oligi selline tunne, et kui ei toimi, siis pole ka millegi pärast muretseda mõtet. Läksin lihtsalt mängu samm-sammult sisse ja lõpp sujus juba ludinal. Leidsin kuldse kesktee.
Mida selle all silmas pead?
Otsida laiemalt oma mängurütmi, mitte muretseda üksikute soorituste pärast. See rütm ja enesekindlus tulebki mängus leida. Trennis ju ei saa, sest pole põhisidemängijat (Grzegorz Lomacz) juba nädalaid näinud.
Kas see tähendab, et sarnaselt eelmisele hooajale Trentinos on põhikoosseis trennis ühel ja varumehed teisel pool võrku?
Jah, peatreener (Roberto Piazza) on ju itaallane ja kasutab Itaalia süsteemi, kus trennis on A ja B pool. Samas, võrreldes eelmise aastaga pole olukord ikkagi võrreldav. Lihtsalt keeruline on koostööd leida, kui saad sidemängijaga kokkumängu harjutama hakata üks või kaks päeva enne mängu.
See võib ilmselt olla ka sinu kehva hooaja alguse üks põhjuseid?
Kindlasti. Ma ju harjun teise sidemängijaga ära, kui igas trennis temalt tõsteid saan. Raske algus on olnud. Tegelikult päris esimesed nädalad oli ju kõik hästi, aga õige pilt meeskonnast tekkis alles siis, kui põhimehed tulid MM-ilt tagasi. Ma pole elu sees nii kiiret mängu mänginud ega isegi mängida üritanud. Need on meeletud kiirused, mida siin taga aetakse. See vajas harjumist. Vajab siiani tegelikult…
Sina oled oma mängustiililt ajanud alati pigem kõrgust kui kiirust taga.
Jah, rassin jõusaalis kõvasti ja olen võimu peale oma mängu ehitanud. Ausalt öeldes pingutasin vist trennidega ka üle hooaja alguses, sest mingil hetkel oli päris kehv enesetunne. Aga mis meie mängustiili puutub, siis võrkpall muutub ja ma pean ajaga kaasas käima. Ja konkurents on Belchatowi-sugusesse meeskonda sisse kodeeritud.
Sellises tippklubis olekski vist üsna mõtlematu, et sinusugusel suhteliselt noorel mängumehel sujub kohe esimesest päevast kõik muretult.
(Muigab.) Võtsin tõesti teist aastat järjest korraliku väljakutse vastu. Vahetada riiki ja liigat, kuid jätkates ikkagi tipptasemel – see pole naljategemine. Aga ma ei arvanud, et see algus ikkagi nii keeruliseks kujuneb. Olen ka varem arvanud, et mind pole enam kuidagi võimalik üllatada, aga, näe, ikkagi on. Alati on midagi uut, mida pead õppima. See kogemustepagas, mida ma hetkel kogun, saab olema meeletu. Olen käinud läbi tule ja vee. Nagu öeldakse: läbi raskuste tähtede poole. Ma ei kujuta ainult ette, kus kogu seda kogemustepagasit ära kasutada on võimalik.
Tuleme tagasi tänase mängu juurde. Mida see esitus sulle lähitulevikku silmas pidades võis tähendada?
Eks iga soortius jääb treenerile meelde. Ka tema vajab enesekindlust, et mängija on võimeline hästi esinema. Ja seda peangi ma näitama just väljakul. Tänane mäng oli minu jaoks ilmselge kergendus. Aga see ei tähenda, et nii nüüd hakkabki olema. Lihtsalt siit on hea edasi minna – sain emotsiooni ja enesekindlust juurde.
Kui eelmisel nädalavahetusel põgusalt suhtlesime, ütlesid, et pidasid peatreener Roberto Piazzaga pikema vestluse. Millise iseloomuga see jutuajamine oli?
Nagu ütlesin, polnud minu kehv algus hooajale ju mingi saladus. Eks ta teadis, mida ta meeskonda minu palkamisega soovis saada. Aga seda polnud ta siiani näinud ja oli õige aeg maha istuda. Ütlesime oma mõtted üksteisele välja ja arutasime hetkeseisu. Ei midagi liiga erilist.
Piazza kinnitas, et usub jätkuvalt sinusse jäägitult?
Jah, nii ta räägib. Aga ma pean selle usu välja teenima. Sõnad on sõnad ja teod on teod. Eks me mõlemad saame juurde panna. Mina mänguliselt ja tema taktikaliselt. Kasvõi trennide osas.
Miks meeskonna süda Mariusz Wlazly täna väljakul ei käinud?
Tal oli seljaga väike mure. Ühe õnnetus võib olla teise õnn. Täna oli minul õnne.
Kui seljavigastus kõrvale jätta, siis millise mulje sulle Wlazly on jätnud? Kõrvalt vaadates tundub, et ta on 35 eluaastast hoolimata suurepärases vormis ja parem kui mullu, mil vaevles vigastuste küüsis.
Ma ei oska öelda, kas ta on hetkel elu parimas vormis, aga igatahes siin meeskonnas sobib talle kõik. Tema ongi ülikiire mängu viljelemises meister. See plahvatus ja kiirus, millega ta mängib, on uskumatu. Samas, kõrgete tõstete lahendamine pole tema tugevus.
Kas võib seega öelda, et tema mäng sobib Belchatowi mängustiiliga hoopis paremini kui sinu oma?
Jaa, igal juhul. Ka seda ei osanud ma siia tulles näiteks ette näha. Aga eks tal ole ka oma väikesed vead. Päris imemees ta pole.
Poola liiga on jätnud tänavu eriti kõva mulje. Kas ka seestpoolt vaadates paistab samamoodi?
Liiga on ülikõva, ala populaarsus on ülikõva. Midagi halba pole Poola kui võrkpalliriigi kohta tõesti öelda. (Muigab.) Meie linn pole lihtsalt kõige atraktiivsem. Õnneks on meil meeskonnas oma punt tekkinud, kellega koos meelt lahutame. Päris niisama lakke vaadata ja aega raisku lasta ei tahaks.
Kes sinna punti kuuluvad?
Peamiselt mina, (põhisidemängija) Grzegorz Lomacz ja (üks põhinurgamehi) Artur Szalpuk. Ülejäänud seltskond vahetub.
Ja millega tegelete?
Räägime juttu, mängime üsna palju FIFA-t…
Kas analoogset võrkpallimängu pole välja mõeldud?
Midagi justkui on tehtud, aga ei midagi FIFA-taolist. Äkki ühel päeval tehakse.
Kerkisite liigatabelis täna juba kolmandaks, kuigi avavoorude järel olite veel täiesti taga. Mis meeskonna jaoks hetkel olulisem on, kas liigamängud, Meistrite liiga või klubide MM?
See on hea küsimus. Siinsete sponsorite jaoks on kodune liiga A ja O. Mingil määral jättis ebavlev liigahooaja algus meie plaanidesse jälje. Eesmärk on ikkagi põhiturniir kahe parema hulgas lõpetada, sest siis pääseksime otse poolfinaali. Meeskonna sees räägitakse, et see puhke- ja treeningperiood, mille meeskond veerandfinaalide ajal sai, mängis meistriks tulemisel võtmerolli. Aga minu jaoks on kõik sarjad ühtemoodi tähtsad. Saan ju näiteks klubide MM-il teha Eesti võrkpalliajalugu, sest kunagi varem pole ükski eestlane sellel turniiril osalenud.
Lõpetuseks, Eesti võrkpallikoondise kogunemiseni on aega umbes poolteist kuus, et pidada ära EM-valikturniiri viimane mäng Lätiga. Olgugi et kohtumisel meie jaoks kaalu pole, siis kas sina oled tulemas?
Pigem ei ole tulemas.
See on seotud peatreeneri otsustega?
Jah. Kuna me tagasime edasipääsu juba suvel ja otsest vajadust meeskonda aidata pole, siis siin vaadatakse, et see käik poleks väga otstarbekas. Ma ütlesin Piazzale kohe alguses, et mul on jaanuaris mäng tulemas ja lisasin, et see on tema otsus, kas mind lasta koju või mitte. Aga muidugi ma tahaksin tulla, sest Tartus kodupubliku ees esmakordselt mängime oleks minu jaoks väga eriline sündmus. Ausalt öeldes on mul kahju, et Tartu Eesti võrkpallikoondise kodu pole. Seal on spordisõpru alati väga palju olnud, nagu Tartu Rocki korvpall aastate jooksul tõestas. Õnneks saan koondisega järgmisel suvel mingi aja Tartus olla.
