fbpx
Close

INTERVJUU | Rivo Vesik lõppenud olümpiatsüklist: müstiline, millise stabiilsuse oleme saavutanud

Margus Paaliste
Tokyo olümpiamängudelt hõbeda võitnud Vesiku hoolealused Vjatšeslav Krassilnikov (vasakul) ja Oleg Stojanovski põrusid EM-il. | Foto: FIVB

Rannavõrkpallis on lõppenud hooaja olulisimad tiitlivõistlused. Rivo Vesiku hoolealused teenisid olümpial hõbeda, ent nädal hiljem EM-il kõrbesid täielikult. Veel pole Vesik uut kokkulepet venelastega sõlminud.

Võrkpall24.ee tegi kokkuvõtteid lõppenud olümpiatsüklist rannavolletreeneri Rivo Vesikuga, kelle maailmameistritest hoolealused Vjatšeslav Krassilnikov ja Oleg Stojanovski lisasid auhinnakappi Tokyo OM-i hõbemedali, kuid põrusid nädal hiljem EM-il. Muuhulgas saad teada, keda ennustab Vesik võitjaks homme algaval naiste saalivõrkpalli EM-il.

Õnnitlused olümpiahõbeda puhul. Kuidas Venemaa koondis sind kui treenerit au sees hoidis?

Veel ei ole hoitud midagi. EM tuli kohe peale, pole olnud aega suhelda sealsete pealikega veel. Mingi preemia on varem kokku lepitud, aga millal see tuleb, ei tea veel.

Kuidas võtad kokku Venemaa koondise saavutused olümpiatsükli jooksul?

Kui ma vaatan tagasi möödunud olümpiatsüklile, siis see töö, mis me oleme viie aastaga Venemaa koondise juures ära teinud, on ebareaalne. Tulemused on ebareaalselt head, neid pole viitsinud keegi välja otsida lihtsalt. Kui arvata välja lõppenud EM ja 2017. aasta EM, oleme võitnud absoluutselt kõikidelt suurvõistlustelt vähemalt ühe medali. (Ka 2018. aasta EM-il ei saanud venelased medalit – toim.)

Oleme Venemaa koondises võitnud seitsme erineva kooslusega medaleid. Oleme võitnud umbes 25 MK-etappide medalit. Oleme teinud selliseid asju, mida on tehtud üsna vähe: Hiinas MK-etapil on finaalis mänginud mõlemad meie paarid, EM-i poolfinaalides on meil olnud kaks võistkonda. Sellist stabiilsust ühte koondisesse saada on müstiline: mida rohkem sellele mõtlen, seda müstilisem see tundub.

Kui tulemused on nii head, siis kust sportlased motivatsiooni ammutavad?

Meil on puudu olümpiakuld ja EM-kuld. Oleme norrakaid (värsked olümpiavõitjad ja neljakordsed Euroopa meistrid Anders Mol ja Christian Sorum – toim.) võitnud sel hooajal kaks korda kahe erineva võistkonnaga. See näitab, et neid on võimalik võita. See on nagu toiduahel – teeme kõik selleks, et neid kätte saada. Nemad, vastupidi, aga kõik, et eest ära minna. Motiveerime üksteist: üks võistkond on ees ja kõigil teistel on kindel siht, keda püüda.

Olümpiatsükkel on läbi. Kas senine koostöö Venemaa koondisega jätkub?

Praegusel hetkel läbirääkimised käivad. On paar asja, mis on vaja ära lahendada ning ka minu poolt paar soovi. Vaatame, kuhu sellega jõuab.

Venelastel läks EM aia taha, värsked olümpiahõbedad piirdusid kaheksandikfinaaliga, Konstantin Semenov ja Ilja Lešukov lõpetasid veerandfinaalis. Kas tegemist oli olümpiajärgse pingelangusega või oli asi milleski muus?

Ma ei oska seda kommenteerida. Ma ise olen kergelt öeldes pettunud. Pingelangus pingelanguseks, kutid tulid ja üritasime neid häälestada sedasi, et, davai, üks turniir on veel vaja pidada. Aga nad lihtsalt ei tahtnud. „Me oleme väsinud“ pole sellel hetkel vabandus. Norrakad olid täpselt sama väsinud ja lõpuks võitsid ära turniiri. Ma arvan, et see oli puhtalt tahtmise küsimus.

Nad olid rahul olümpiahõbedaga, mis arvestades hooaega oli siiski meie jaoks hea tulemus. EM oli minu jaoks pettumus. Meil oli poolfinaali tee lahti: poolfinaalis oleks minu nägemuse järgi pidanud olema kaks Venemaa võistkonda.

Milliseks hindad Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaare saavutust EM-il? Nad said esmakordselt alagrupist edasi, kuid 24 parema seas kaotasid hilisematele finalistidele.

Hollandlased said, jah, lõpuks finaali, seega võib öelda, et Nõlvak ja Tiisaar sattusid lihtsalt sel hetkel tugevamatega kokku. Ma ütlen ausalt, nad oleks pidanud meid võitma (Nõlvak/Tiisaar kaotasid alagrupis Krassilnikov/Stojanovskile 0:2 – toim.), sest Oleg ja Slava esimeses mängus ei viitsinud ikka üldse end liigutada. Itaallaste vastu mängisid korraliku mängu.

Ma arvan, et nende puhul jääb kõige rohkem puudu stabiilsusest. Ja selle saab kõrgel tasemel palju mängides ja trennides tehnilist poolt lihvides. Ma nägin nende rünnakutel üsna palju asju, mida saaks teha paremini. Serv oli neil aga väga hea.

Lõpetuseks viktoriiniküsimus rannavõrkpallieksperdile hoopis teiselt tööpõllult. Homme algab naiste võrkpalli EM. Kes võidab?

(Sügav ohe.) Türgi! Aga ma ei tea, olümpiast jäi lihtsalt meelde, et Türgi võitis Venemaad. Ju nad siis peavad tugevad olema.

scroll to top