fbpx
Close

INTERVJUU | Robert Täht koondise võimalustest EM-il: kui alagrupi hea energiaga läbime, võib kõike juhtuda

Robert Täht ja Eesti koondis. | Foto: Gertrud Alatare/volley.ee

Võrkpalli Euroopa meistrivõistlustel pannakse pall mängu vähem kui kuu pärast. 26. juulil kogunenud Eesti meeste rahvuskoondis valmistub Kalevi spordihallis eelseisvaks koduseks turniiriks. Praegu on käsil kõva treeningperiood.

Võrkpall24.ee võttis ühendust koondise ühe liidri, järgmisel hooajal Belchatowi Skra ridades palliva Robert Tähega, kellel on selja taga vigastusterohke hooaeg. Uurisime, millises seisus on üheksa päeva pärast 28-aastaseks saava nurgaründaja füüsiline vorm ning milliseks hindab ta koondise võimalusi EM-il.

Veel veebruaris, kui meile intervjuu andsid, rääkisid, et kõhulihasevigastuse tõttu võtad päev korraga ning koondisesuvele ei mõtle. Vahepeal lõi välja ka vana põlveprobleem, kuid koondises oled tagasi. Kuidas nüüd esimestel nädalatel koondisega taas treenima asudes keha vastu pidas?

Vigastuste osas on väga hästi vastu pidanud. Olen täisprogrammi treeningutel kaasa teinud. Põlv ja kõht pole seganud. Eks päris pikk vahe on jäänud korralikust treenimisest sisse. Praegu teeme keskeltläbi viis tundi päevas trenni. Keha on päris šokis, väsimus on kõva, aga õnneks on vigastuste kohad hästi vastu pidanud.

Milliseks pead enda šansse, et pärast pikalt vigastusega eemal olemist just sind platsile saadetakse?

Eks see on paras väljakutse, et leida end lühikese ajaga pärast pikka eemalolekut. Terve eelmine hooaeg läks nii, et kord sai teha ja kord jälle mitte. Väljakutse on saavutada endale omane vorm, aga ma ei näe põhjust, miks ma ei peaks sellega hakkama saama. Tänasest on meil veel natuke alla kuu jäänud, ja siin targalt talitledes, on võimalik saavutada enda jaoks väga hea vorm.

Peatreener Cedric Enard on ühes varasemas artiklis pidanud sind Eesti koondise mänguliseks liidriks. Kuivõrd paneb see pingeid peale, et kodusel finaalturniiril vaadatakse paljuski Sinu otsa?

Eks mingit pinget see paneb taustal peale, aga ma suudan seda hetkel võtta hea motivaatorina. Üritan seda kõike enda kasuks ära kasutada. Ma ei tunne, et mingi tohutu pinge lasub minu õlgadel. Pigem see on hea motivatsiooniallikas, kui peatreener ja teised usuvad.

Aga sinna on aega veel. Ma kindlasti ei ole sellises vormis, nagu ideaalis võiks mänguliselt olla. Vigastuste ajal on jõusaali trenni tehtud küll, et tagasitulek oleks võimalikult kiire ja lihtne. Praegu olen ma aga palli mänginud napilt poolteist nädalat. Õnneks on veel aega seda asja lihvida.

Vigastustega kimpus Robert Täht üritab koduseks EM-turniiriks oma tavapärasesse hoogu saada. | Foto: Gertrud Alatare

Koondise hetkeseisust ka. Millises vormis tunduvad olevat vanameistrid Kert Toobal ja Rait Rikberg, kes samuti vigastustega kimpus olnud?

Eks seal tuleb seda tolmu samamoodi maha pühkida. Selles, et neil on tehniline pagas ja oskused olemas, ei kahtle keegi. Ja nad ei peagi nii palju otseselt trenni tegema, et seda nendele omast vormi saavutada. Nad on piisavalt kogenud mehed, et trenni tehes arvestada oma tervisliku seisundiga ning vastavalt sellele tegutseda. Tuleb vaid pöialt hoida, et tervis vastu peaks.

Endal on veel piisavalt nooruslikku nälga sees, et isegi kui trennis öeldakse, et tee pool, siis ise tahad ikka endast kõik letti laduda.

Milline on koondise sisekliima? Ühelt poolt on palju vanu olijaid, samas on ka neid noori mängijaid, kelle jaoks on eesootav EM esimene suurturniir.

Ma arvan, et meil on koondises palju värsket õhku. Uus staff on toonud uue nägemuse ja teistsuguse energia treeningule. Samamoodi lisandunud mehed: on normaalne, et iga kahe aasta tagant mingi seltskond vahetub. Sellist head verevahetust on vaja. Koondises on noorte ja vanade tasakaal jätkuvalt väga hästi paigas. See on meid viimastel aastatel kandnud.

Kindlasti on mänginud oma osa ka lõppenud Kuldliiga, kus suur roll oli noorematel mängijatel.

Just! Poolfinaalis jäädi Türgile valusalt alla, kuid järgmine päev suudeti pronksimängus Belgia maa sisse talluda. Minu jaoks näitas see, et meestel motivatsioonipuudust ei ole ning hea energia oli sees kindlasti.

Milline on koondise eesmärk eeloleval finaalturniiril?

Koondisega maha istunud ja eesmärki paika pannud ei ole. Peatreener on välja öelnud, et tahame olla kõige suuremad challenger‘id ehk need, kes suurtele enim peavalu valmistavad. Peaksime oma taseme meeskondadest üle olema. Koondisel on olnud alati minimaalne eesmärk alagrupist jõudmine, viimasel kahel EM-il see ei ole õnnestunud. Kui me alagrupi hea mõnusa energiaga läbime, siis võib kõike juhtuda. Kuldliiga näitas, et koondis on võimeline mängima väga hea tasemel.

Kui palju oled aega leidnud olümpiaturniiri jälgimiseks? Millised on Sinu tähelepanekud: kes on üllatavalt hästi mänginud? Kes aga lati alt läbi jooksnud?

Olen olümpiat kõvasti vaadanud. Trennis on meil keeld peal, et olümpiatulemustest me ei räägi. Pärast trenni läheb igaüks koju ja vaatab sealt järgi, mis turniiril juhtunud on.

Kõige suuremad kaotajad on kindlasti poolakad, kes rääkisid olümpiast väga pikka aega. Kui ma Perugias veel mängisin, siis seal esimesel koosolekul tõi peatreener Vital Heynen (kes juhendab ühtlasi ka Poola rahvuskoondist – toim.) juba siis välja peaeesmärgina olümpia. Veerandfinaali kaotus prantslastele oli neile väga valus. Seda näitasid ka Bartosz Kureki pisarad, mis tulid kohe, kui viimane pall oli nende poolele maha löödud.

Kõige suurem üllataja on minu arvates kindlasti Prantsusmaa, kes turniiri alustas kahvatult. Oleks väga tore, kui nad homme olümpiavõitjaks tuleksid. Siis tahaks nad juba ise ära testida siin kuu aja pärast. Prantslaste vastu on meil nii ehk naa pingevabam mäng. See annaks ainult meie tulemusele juurde, kui vastu astuksid värsked olümpiavõitjad.

Eesti rahvusmeeskond peab Kalevi spordihallis 11.-13. augustil kontrollmänge Soomega. 26.-28. augustil võõrustatakse Saku Suurhallis Hispaania koondist.

scroll to top