fbpx
Close

INTERVJUU | Taavet Leppik: kaotasin viimase haigusega neli kilo ja kogu jõud on kehast läinud

Taavet Leppik toob Pärnu meeskonna mängu stabiilsust eelkõige just vastuvõtul. | Foto: Gertrud Alatare

Pärnu Võrkpalliklubi tulemused on tänavu palju sõltunud sellest, kas nurgaründaja Taavet Leppik viibib väljakul või mitte.

25-aastane Leppik on tuntud just eelkõige oma suurepärase servi vastuvõtuga ehk elemendiga, mis teistel Pärnu tänavustel põhimeestel ei kuulu suuremate tugevuste hulka. Kuna võrkpallimäng algab aga just servi ja selle vastuvõtmisega, on Leppiku roll meeskonna edus märgatav.

Eilses Credit24 Meistriliiga veerandfinaalseeria avamängus Tallinna Selveri vastu võttis Pärnu 3:1 võidu. Leppik, kes taastub järjekordsest viirushaigusest, jäi rahule meeskonna, kuid mitte enda mänguga.

3:1 võit on võõrsil tõsiasi. Jäid sa mänguga rahule?

Meeskonna kohta pole mul midagi halba öelda, aga iseendaga on raske (Leppik tõi 8 punkti – toim.). Loodetavasti tuleb jõud millalgi tagasi, siis saan jälle võrkpalli korralikult mängida.

Kuidas Pärnu mäng hetkel kulgeb?

Nii ongi raske rünnakul mängida, kui üht nurgameest ehk mind pole. Vastastel on ju sedasi ka kergem meile blokki ette ehitada, kui nad teavad, et mina ei saa tõsteid. Õnneks tulime keerulisest olukorrast hästi välja.

Mis teises geimis juhtus? Kaotasite selle väga selgelt.

(Muigab.) Tavaline võrkpall! Kui juba otsa lahti teed (eksimustega), siis nii ta lähebki.

Pärnu selgeks rünnakuliidriks on kujunenud oodatult brasiillasest diagonaalründaja Chizoba Neves Atu. Kuivõrd hea mängijaga on tegu?

Eks ta olegi meil rünnakumees. Aga tal on veel väga palju juurde panna, eriti kaitses.

Hooaja alguses ütles nii peatreener Avo Keel kui kapten Martti Keel, et meestel kipub emotsioon kiiresti kaduma, kui mäng ei õnnestu. Kas nüüdseks on see probleem lahendatud?

Ei kurda küll emotsiooni puudumise üle. (Naljatledes.) Must mees tuleb ja karjub, kapten kisab ja Avot oleme me kõik kuulnud.

Milline su enda seis täna siis ikkagi on?

Seni tekkisid mul igal hooajal vigastused – põlved ja muud jamad -, mis ei lasknud mängida. Aga tänavu on hakanud kõik haigused külge. Olin 24-25 aastat terve poiss, aga nüüd jääb iga viirus külge. Ja need pikad antibiootikumikuurid toovad ming justkui hooaja algusse tagasi, kui pean end hakkama jälle nullist üles töötama. Kaotasin viimase haigusega neli kilo ja kogu jõud on kehast läinud.

Kuidas vaimselt nii tihti tervisemuredega võitlemine mõjub?

Vaim on mul tugev, nii palju võin öelda. Pead norgu ma ei lase, töötan edasi ja annan endast kõik. Tuleb leppida, et kui elu teeb nii, siis peab selle vastu võtma ja lihtsalt ise tugevam olema.

Lõpetuseks, kas tõmbate laupäeval seeriale joone alla?

Kui suudame rumalaid lihtvigu vältida, siis usun, et saame hakkama, jah.

 

scroll to top