fbpx
Close

INTERVJUU | Tanel Kiik: kui päris aus olla, siis meeldib mulle rannavõrkpall kõige rohkem

Tanel Kiik. | Foto: Tanel Kiige Facebooki lehekülg

Eesti võrkpalliliit valis omale esmaspäeval uue üheksaliikmelise juhatuse, kuhu kuulub teiste hulgas ka tänavuse COVID-i aasta üks enam meedias tähelepanu saanud inimesi, keskerakondlasest sotsiaalminister Tanel Kiik (31).

Enne kui Võrkpall24 värske juhatuse liikmega ühendust võttis, tegime veidi taustauuringut. Kiik lõpetas 2007. aastal Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning 2016. aastal Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtlus ja projektijuhtimise erialal cum laude. Keskerakonnaga on ta tihedalt seotud juba keskkooli lõpust saati, seejuures peaminister Jüri Ratase lähemate kolleegide hulka on ta kuulunud samuti pikalt, 2012. aastast.

Samaaegselt, kui Kiik töötas 2012. kuni 2016. aastani Riigikogu aseesimehe nõunikuna ja omandas kõrgharidust, tegeles ta ka erasektoris kinnisvarakonsultandina. Aastatel 2016 kuni 2019 keskendus ta aga Ratase valitsuses peaministribüroo juhtimisele.

“Mul on kujunenud rütm, kus üks kõige parem töö tegemise aeg on õhtul kell 23 kuni öösel kell 2, sest siis ei tule enam ühtegi meili, telefonikõnet, sõnumit ja väike laps magab. Siis saabki vastata vastamata jäänud e-kirjadele, WhatsApp’i või Facebooki sõnumitele, vaadata üle järgmise päeva kava ja kella 2 paiku lähen magama. Ärkan kella 7 kandis. Viis tundi jääb sinna vahele – täiesti piisav. Kindlasti ei taha ma ülbelt kõlada, aga sarnast tempot olen kasutanud üle kümne aasta. Enne peaministri büroosse tulekut töötasin korraga kahel ametikohal – riigikogu aseesimehe nõunikuna ja ühtlasi olin osanik, juhatuse liige väikeses kinnisvaraettevõttes,” on Kiik öelnud ERR’ile.

Avalikkuse tiheda tähelepanu all on Kiik olnud 2019. aasta aprillist, mil temast sai veidi pärast Riigikogu valimisi, kus ta kogus 247 häält, Ratase valitsuses sotsiaalminister. Kiik on abielus, tal on üks laps ja nagu selgub, on ta ka väikest viisi võrkpallisõber.

Kuna võrkpallipere ajab meil Eestis ühte asja, siis saab Kiigega kohe kokku lepitud, et jätame teietamise tema igapäevatöösse ja allolevas intervjuus sinatame üksteist.

Tanel, milline on su enda seos võrkpalliga?

Ma arvan, et nagu enamik Eesti elanikke, nii õppisin ka mina võrkpalli algtõed selgeks kehalise kasvatuse tunnis. Julgen öelda, et keskmisest aktiivsem võrkpallur sai minust pärast kooli lõppu, kui hakkasime sõpradega nii rannas kui ka saalis mängimas käima. Siis tekkis suurem vilumus ja harjumus. Kui päris aus olla, siis meeldib mulle rannavõrkpall kõige rohkem. Kas siis kaks-kahe vastu või suurema seltskonnaga – liivas mängida on igatahes väga mõnus. Eriti hea on veel siis, kui pärast saab ujuma minna. Võrkpall meeldib mulle, sest see pole loomult vägivaldne mäng.

Eeldan, et viimasel ajal pole sul siiski eriti palju aega võrkpalli mängida jäänud. Kas see vastab tõele?

Kahjuks on tõesti nii olnud. Võrkpall on asendunud tihedal tööperioodil tennisega, kus on vaja mängimiseks väiksemat seltskonda ja seega lihtsam punti kiiresti kokku saada. Aga loodetavasti saab COVID-19 laine peagi läbi ja saan oma ajakava taas paremini kujundada. Just ministriks saades on olnud aega vähem, Riigikantseleis peaministri bürood juhatades jagus aega rohkem.

Kes sind võrkpalliliidu juhatusse kutsus?

Kui nüüd lõpuni aus olla, siis – nagu elus ikka – võttis minuga ühendust vana tuttav, kunagine kursusekaaslane ülikoolipäevilt, Lauri Kasper. Õppisime temaga koos Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist. Lauri küsis, kas mul võiks olla huvi. Ta teadis, et ma olen võrkpalliga tegelenud, kuna ta tundis neid, kellega ma mängimas käisin. Lisaks on Eesti väike, ta oli paarilt inimeselt nõu küsinud, saanud toetavat tagasisidet ja siis helistaski.

Kas sa vastasid kohe “jah”?

Ma võtsin paar päeva mõtlemisaega, kuna käsil on kiire eluperiood. Kuna Eestis on nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel liikumisega probleeme ja võrkpall sobib minu hinnangul liikumise edendamiseks väga hästi, siis otsustasin nõustuda. Soovin spordi edendamisele kaasa aidata. Iga alaliiduga poleks ma siiski ühinenud. Olen ka maleliidu nõukogus, kuna kunagi õppisin ja mängisin malet päris tõsiselt. Julgust võrkpallile “jah” öelda andis see, et nägin Riigikogu aseesimehe nõunikuna töötades, kuidas Jüri Ratas samaaegselt korvpalliliitu juhtis. See oli muljetavaldav, millise töö ja energiaga Ratas Eesti korvpalli suunas. Mina annan endale aru, et taolist aega ja võimalust mul pole, nii et juhatusse kuulumine sobib hästi.

Jüri Ratas ja Tanel Kiik. | Foto: Tanel Kiige Facebooki lehekülg

Kas sul on ka konkreetsed mõtted, mida Eesti võrkpallis võiks muuta või paremini teha?

Ma arvan, et ma võtan endale sisselugemisaja, et mitte asuda kõrvalt kohe kõiki õpetama. Esimene juhatuse koosolek on kokku lepitud reedeks. Mul on võimalik tutvuda lähiajal töödokumentide ja stateegiatega. Minu jaoks on oluline eelkõige see, et sport oleks egalitaarne ja ala kandepind võimalikult suur. Võrkpall on mäng, mida sobib mängida varajasest lapsepõlvest kuni kõrge eani.

Teatavasti kuulub meie alaliidu president Hanno Pevkur Reformierakonda. Kas erakondlikud kemplemised unustatakse nendel hetkedel ära, mil võrkpalliasju arutatakse?

Ma arvan, et ükski spordiala pole erakondlik. Täpselt samamoodi polnud korvpalliliit keskerakondlik, kui Ratas seda juhtis. Pigem on küsimus selles, kellele konkreetne ala korda läheb ning kellel on aega ja tahtmist sellesse alasse panustada. Ma pole tegelikult isegi kursis, millised võrkpalliliidu uue juhatuse liikmed erakondadesse kuuluvad.

Kas sa annad endale aru, et alaliitudes valitakse juhatusse inimesi tihti just seepärast, et aidata finantsi juurde leida?

Ma arvan, et mistahes alaliidu jaoks on oluline see, et jaguks nii infot kui ka heas mõttes kontakte riigisektoris, kohalikus omavalitsuses ja erasektoris. Seda võrkpalliliidu uus juhatus kindlasti ka tagab. Aga mõistagi ei käi asjad nii, et iga juhatuse liige annab lubaduse, mitu eurot ta alaliidule juurde toob. Just operatiivne suhtlus ehk see, et riik võtaks arvesse spordialade vajadusi, on oluline.

Lõpetuseks, milline on su viimane ere mälestus seoses võrkpalliga?

Ma pean tunnistama, et elan küll kaasa paljudele spordialadele, aga telerivaatamise aega on mul kahes viimases ametis väga vähe olnud. Tegelikult pole mul pärast vanemate juurest välja kolimist ehk viimased 13 aastat kodus telerit olnudki. Suuremaid spordivõistlusi jälgin seetõttu tihti Delfi otseblogi vahendusel.

Üldkoosolekul valitud Eesti Võrkpalli Liidu juhatus on 9-liikmeline, kuhu lisaks alaliidu presidendile Hanno Pevkurile ja juba mainitud Kiigele kuuluvad Jaano Haidla (Graanul Invest AS, juhatuse liige), Lauri Kasper (Tallinna Spordiselts Kalev MTÜ, juhatuse liige), Tarmo Keskküla (U.S Invest AS, juhatuse liige), Indrek Luukas (A.Luukas OÜ, juhatuse liige), Rain Sepp (Compare Finance OÜ, juhatuse liige), Jaano Vink (Eesti Talleks AS, juhatuse liige) ja Anneli Ott (Riigikogu liige, endine Võru linnapea).

Loe ka: Võrkpalliliidu presidendina jätkab Pevkur, uude juhatusse kuulub muuhulgas sotsiaalminister Kiik

scroll to top