Eesti võrkpallikoondise temporündaja Timo Tammemaa aitas Maaseiki Greenyardi ühes Andri Aganitsa ja Keith Pupartiga teise järjestikuse Belgia meistritiitlini, kui laupäeva õhtul peetud otsustavas vaatuses alistati 0:2 kaotusseisust 3:2 Roeselare Knack. Sama tulemusega võideti kogu seeria.
Teist hooaega järjest Maaseikis pallinud 27-aastasel Tammemaal jäi seljataha suurepärane hooaeg. Keskblokeerija saldole kogunes 115 geimiga 304 punkti (+186), 52 ässpallingut ja 69 edukat sulustamist.
Võrkpall24 võttis esimese eestlasena kahekordseks Belgia meistriks tulnud saarlasega ühendust, et uurida finaalseeria, kogu hooaja ning mõistagi koondisesuve kohta, kus Tammemaa mängib kuni 31. maini diagonaalründaja positsioonil.
Timo, õnnitlused teise järjestikkuse Begia meistritiitli puhul. Sinu esemesed mõtted, tunded pärast viimast mängu. Kui eriline see sinu jaoks oli võrreldes eelmise aasta triumfiga?
Suured tänud! Tunded on ülevad, tõeliselt ülevad. See aasta oli erilisem, just mängude mõttes. Võitlust oli mõlema meeskonna poolt väga palju. Seda näitab ka see, et viiest mängust koguni neli lõppesid tulemusega 3:2. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt pidi maksimaalselt pingutama. Mina pole varem veel sellist füüsilist ja vaimset koormust läbi elanud.
Jäite otsustavas mängus võõrsil geimidega 0:2 taha. Kas oli ka selline tunne, et siit te enam välja ei tule?
Pärast teist geimi tekkis selline tunne tõesti. Tegin teise geimi lõpus hea serviseeria ja tundus, et geim tuleb meile. Aga ei tulnud. Ja siis oli küll selline küsimus, et kuidas siit veel välja võiks tulla?
Kas ja millised muudatused tegite enne kolmandat geimi?
Väiksemad muudatused tegime. Meeskond hakkas servil juurde panema. Need, kes lõid planeerivat servi, hakkasid hüppelt servima ja see tõi ka edu. Suutsime Roeselare võrgust eemal hoida ja nad lagunesid täiesti ära. Kolmandast geimist alates saime enda mängu palju paremini tööle.
Kuidas võtaksid seeria kokku nii meeskondlikus kui ka isiklikus plaanis?
Isiklikus plaanis jään rahule. Seeria oli pikk ja õnneks suutsin näidata stabiilset mängu ilma suuremate ärakukkumisteta. Meeskondlikult… Eks igal mängijal oli mingi hetk raske, aga kokkuvõttes suutsime võitjatena väljuda ja muu ei loe.
Läksite seeriat kaks korda juhtima, kuid ei suutnud edu ära kasutada. Miks?
Üldse oli see finaalseeria teistsugune, kui olema peaks. Kui tavaliselt suudetakse koduväljakueelis ära kasutada, siis selles seerias ei väljunud kodumeeskond kordagi võitjana. Ei oska öelda, kas koduseinte pinge oli niivõrd suur ja vaimselt ei suutnud sellega toime tulla, aga nii ta läks.
Millised olid Maaseiki eesmärgid hooaja alguses?
Kuna Maaseik on Belgias niivõrd suur klubi, siis eesmärgiks said olla ainult tiitlid. Siin ollakse rahul ainult võitudega.
Meistrite liigas jäite pidama alagrupiturniiril. Kas see oli klubi jaoks pettumus?
Keeruline öelda. Meistrite liigas on kõik meeskonnad väga tugevad, aga ma arvan, et suur pettumus see polnud. Oli võimalus kaugemale jõuda, kuid 2:3 kaotusega Berliini Recycling Volley’le hammustasime endale kätte. Meistrite liiga on üldse selline hea proovikivi.
Ole hea ja võta hooaeg tervikuna samuti kokku.
Raske ja keeruline hooaeg. Andri (Aganits) sai kohe alguses vigastada ja meil oli uut temporündajat vaja. Enne play-off‘e sai sidemängija vigastada ning ka sellele positsioonile oli vaja uut mängijat otsida. Juhtus selliseid asju, mis nõuavad aega, et head klappi leida. Aga kokkuvõttes andis see meistritiitlile just lisaväärtust.
Ole hea, iseloomusta Maaseiki klubi legendi, finaalseeria üht silmapaistvamat mängijat Jelte Maani, kes on seal pallinud juba 11 hooaega.
Ütleme nii, et ta on omaette kuju. Ta on kogu hingega võrkpalli juures. Kirg on võrkpalli vastu nii suur, et ta ei suuda ennast vahepeal kontrollida. Väljaspool mänguplatsi on ta super, kuid väljakul läheb ta mõnikord täiesti käest ära.
Mida hooaeg edasi, seda vähem sai mänguaega Keith Pupart. Oli see sinu jaoks üllatus? Usud sa, et ta sai platsile teenimatult vähe?
Väga raske öelda, kas see just üllatus oli. Ma olen ka varasemates intervjuudes öelnud, et nurgaründajate konkurents oli meil väga kõva see hooaeg. See oli peatreeneri valik ja ma usun, et lihtne tal seda teha ei olnud. Muidugi oleks Keith võinud saada rohkem mänguaega, kui ta kokkuvõttes sai.
Kus näeb sind mängimas uuel hooajal? On sulle konkreetseid pakkumisi juba tehtud?
Mingisugused pakkumised on juba tehtud küll, kuid praegu ma neist rääkida ei tahaks. Järgmine nädal peaks selguma midagi suuremat ja siis oskan täpsemalt rääkida.
Millises liigas sa ise sooviksid kätt proovida?
Eks ikka kolmes tugevamas liigas – Poola, Itaalia ja Venemaa.
Räägime natukene koondisesuvest. Kuni 31. maini mängid rahvusmeeskonnas diagonaalründajana. Millisel positsioonil sulle meeldib meelsamini mängida?
(Naerab.) Raske küsimus. Diagonaalründaja lugu tuleb mul juba noorest peast. Oli suur unistus mängida diagonaalründajana, aga treenerite arvates olid mul paremad võimalused tipptasemel pallida temporündajana ja nii ma sellele positsioonile olen jäänud. Koondises saan diagonaali rolli proovida, aga eks ma võtan seda rohkem hädavariandina. Kui ma tõesti üks hetk tunnen, et temporündajana edasiminekut nii isiklikus kui ka klubilises plaanis ei tee, siis kaalun diagonaalina mängimise alustamist.
Koondises on sul kolm tugevat konkurenti Andri Aganitsa, Ardo Kreegi ja Henri Treial näol. Kas usud, et pääsed algkoosseisu?
(Muigab.) Tahaks loota. Eks ma annan endale aru, milline konkurents meil on keskblokeerijate osakonnas. Ja kes platsile pääsevad, seda otsustavad juba treenerid mängupäeva hommikul trennis. Mängu alustavad algkooseisus need, kes tunduvad paremas vormis olevat. Keegi kellestki peajagu üle ei ole. Ühel päeval on üks tempo parem, järgmisel võib olla juba teine.
Ning lõpetuseks: oled sa endamisi mõelnud, kuidas võiks Eestil EM-il minna?
Kui vaadata, kuidas teised koondislased välismaal mängisid, siis tundub, et võiksime mängida kõige kõrgemate kohtade nimel. Eks elu näitab, mis tegelikult välja tuleb.
Loe ka: Surmasuust välja tulnud Maaseiki Greenyard krooniti Belgia meistriks!
