fbpx
Close

INTERVJUU | Spordi juurde naasnud Selveri põhimees: mullu suruti liiga palju võrkpalli peale, aga nüüd tuli igatsus ala vastu tagasi

Karl Rinaldo
Marx Aru peab võrkpallis edu võtmeks emotsiooni. | Foto: Gertrud Alatare

Marx Aru nimelist võrkpallurit on keeruline kellegagi segamini ajada. 204-sentimeetrine temporündaja, kes ei pelga väljakul emotsioone välja näidata, lõi Tallinna Selveri mängijana Credit24 Meistriliiga ukse pauguga lahti juba 15-aastasena, ent on jõudnud hiljem mitmel korral tõsisest spordist loobuda. Nüüd, 2020. aasta esimesel kuul, tuli ta meelisala juurde tagasi. Seekord loodetavasti lõplikult.

Tallinnas Krista Kallase ja Marko Vantsi abiga spordipoisiks sirgunud Aru loobus võrkpallist esmakordselt eelmise aasta kevadel enne hooaja lõppu. Tänavuse hooaja eel liitus ta küll uuesti Selveri treeningutega, ent vahetult enne hooaja algust jättis meeskonnakaaslastega taas hüvasti.

Tagasi võrkpalli juurde aitasid ta tuua EM-finaalturniiri piletit jahtiva Eesti U20 koondise treenerid Toomas Jasmin, Raul Reiter ja Raigo Tatrik, kellel oli jaanuarikuist esimest valikturniiri mängides keskblokeerijatega kitsas käes. Arule räägitigi auk pähe ja Kosovos peetud turniiril kuulus ta Märt Tammearu ja Timo Lõhmuse kõrval põhimeeste hulka.

Möödunud nädalavahetusel naasis Aru pea aastase vaheaja järel ka Selveri esindusmeeskonna algkoosseisu, aidates klubi järjestikuste võitudeni Riia Tehnikaülikooli ja Jelgava Biolarsi üle. Aru kogus nimetatud matšides 10 (+7) ja 6 punkti (+4). Vahetusmehe rolliga pidi Aru naasmise tõttu leppima laupäeval Mihkel Varblane ja pühapäeval Reimo Rannar.

Et ühe 17 eluaastase võrkpallihakatise elu pole reeglina pooltki nii kirev, palusime Arul endal seljataha jäänu osas anda aru.

Marx, mis tunne oli peaaegu aastase pausi järel Tallinna Selveri meeskonna algkoosseisus väljakule joosta?

Päris mõnus oli! Igatsesin seda võrkpalli. Kuidagi tuleb nii sujuvalt praegu välja ka.

Mis siis vahepeal õigupoolest juhtus? Oled juba justkui mitmel korral võrkpallist loobunud.

Elu ja muud asjad.

Kas noorus?

(Muigab.) Noorus jah, elu tahab ju ka elamist! Ma ei suutnud nii noorena lihtsalt selliseid otsuseid vastu võtta. Just see viskas üle, et nii palju erinevaid liigasid tuli mängida. Liiga palju suruti võrkpalli peale ja mõnu kadus lõpuks ära. Aga praegu üht-kaht liigat mängides ja noortekoondist esindades on olukord väga rahuldav.

Kui mitut liigat sa eelmisel hooajal mängisid?

Esiliiga, meistriliiga, A-klass, B-klass ja noortekoondis.

Aga nüüd on asjad paika loksunud?

Jah, nüüd on täiesti okei.

Mida sa vahepeal tegid? Hoidsid end vormis kuidagi? Väljakul näidatu põhjal ei saa väga arugi, et oleksid eemal olnud.

Jah, vormis hoidsin muidugi. Tegelesin teiste aladega.

Millistega?

Olen tegelikult sulgpalli taustaga. See aitas võhma hoida. Jõusaalis käisin ka. Lõpuks tuli igatsus võrkpalli vastu tagasi. Nüüd olengi siin ja lammutan.

Kas eelkõige aitas sind tagasi võrkpalli juurde tuua noortekoondis?

Alguses oli, jah, koondis. Läksin jaanuaris sisuliselt koolidevahelisest võrkpallist otse U20 koondisse ja siis mõtlesin, et see on ebaaus tiimikaaslaste suhtes, kes teevad iga päev kõvasti tööd, et paremaks saada, samal ajal kui mina niisama kodus passin. Mulle endale hakkas mängimine jälle meeldima ka.

Kuidas mängutunnetus praegu on?

Nii sujuvalt ja iseenesest tuleb kõik kuidagi. Ma näen palli ja blokki hästi. Tean, kuhu lüüa. Ja tänu mängueelsele video vaatamisele tean, kuhu vastase sidemängija tõstab. Nii on palju lihtsam mängida. Trenn muidugi aitab ka kaasa.

Millises koolis sa käid?

Õpin 32. keskkoolis 10. klassis.

32. keskkoolis hinnatakse kõrgelt näitekunsti. Kas ka sina õpid näitlemise suunalises klassis?

Ei. Mõtlesin küll näitlemisele, aga valisin majanduse ja keskkonna suuna.

Millised on su tulevikuplaanid võrkpallurina? Kas tahaksid välismaale mängima pääseda?

Kindlasti võiks, aga ma pole tegelikult nii kaugele veel mõelnud. Elan momendis. Vaatame, mis juhtub. Loodan, et mingit vigastust ei teki. Seda kardan ma kõige rohkem.

Mis su suurim nõrkus täna võrkpallurina on?

Suurim nõrkus on blokk. Pean liikumist paremaks saama. Praegu lähen nii vasakule kui ka paremale kolme sammuga, aga peaksin minema kahega. Harjutan seda praegu. Lisaks ei tohi ma kolmese bloki puhul teistele jalgu jääda – see on mu suurim probleem. Ka servile tuleb juurde panna. Võiksin tulla tagasi oma endise servi juurde, mis oli päris julm vahepeal. Rünnakul saan suhteliselt lihtsalt panna, kuna näen vastase blokki hästi.

Milline on Selveri juhendaja Alessandro Piroli?

Ta on päris kõva sell. Mulle meeldib tema olek. Tal on selline professionaalne tase, aga samas on ta lõbus ka. See on perfektne sümbioos. Mulle meeldib, mida ta trennis teeb. Need asjad sobivad mulle.

Kas sa usud, et Selver on võimeline Credit24 Meistriliigas võitlema kulla eest või rahuldaks teid juba medal?

Mina isiklikult tahaksin võita, aga ma ütlen nii, et kõik tuleb emotsiooni pealt. Kui emotsioon ära vajub, siis ei saagi midagi teha. See ajab mind isiklikult kõige rohkem närvi. Emotsioon võiks olla kogu aeg peal, siis tulevad imevõidud ka. Minu arust on see kõige lihtsam viis võita.

scroll to top