Sel nädalal väisab Eestit 21. sajandi üks tituleeritumaid võrkpallureid, Brasiilia koondise legend Giba.
41-aastane Giba annab homme Tallinnas treeneritele mahuka koolituse, hiljem osaleb ta ka näidistreeningutel. Võrkpall24’l avanes tänu Eesti võrkpalliliidule võimalus olümpiavõitja ja maailmameistriga enne tema Eestisse saabumist põgus intervjuu teha.
Giba, kas see on sinu esimene visiit Eestisse?
Just nii. Mind toob Tallinna Eesti võrkpalliliidu president Hanno Pevkur, kellega töötame koos rahvusvahelises võrkpalliliidus. Mul on suur au Eestisse tulla. Loodetavasti suudan oma kogemustega aidata nii Eesti treenereid kui lapsi. Üritan süstida neisse veel rohkem võrkpalliarmastust.
Mis on sinu hinnangul lapsele võrkpallimängu õpetamisel kõige tähtsam?
Pean seda väga oluliseks, et noore võrkpalluri jaoks käiks sport käsikäes kooliga. Need kaks asja peaksid olema ühendatud. Inglismaa ja USA näited tõestavad, et enamus olümpiavõitjaid tuleb just sellisest süsteemist, kus kool ja sport on omavahel kooskõlas.
Kas on midagi, mille puhul näed sa kohe ära, et ühel noorel on potentsiaali kaugele jõuda ja teisel mitte?
Raske öelda. Ma arvan, et sisemine põlemine peab kindlasti olema, muidu kaugele ei jõua. Noor sportlane peab olema väga fokusseeritud oma tegemistes. Ja seda nii spordis kui ka koolis, nagu juba mainisin. Rumal sportlane ei tähenda reeglina head tulemust.
Öeldakse, et võrkpalliga pole mõtet ala eripärade tõttu väga vara alustada. Mis on sinu arvates optimaalne iga?
See number on riigiti üsna erinev. Näiteks Brasiilias 10, Venemaal 11 ja Itaalias 13 aastat. Ma arvan, et vanuses 6-10 peab arendama mänguliste harjutuste kaudu laste koordinatsiooni. Umbes 10-aastaselt võiks laps lõpuks ise otsustada, millise alaga ta soovib tegeleda. (Naerab.) Mina muidugi tahaksin, et võimalikult paljude valik oleks võrkpall.
Üha rohkem räägitakse tänapäeva tippspordis mängijate vaimsest poolest. Kui tähtis on see element sinu hinnangul?
See on väga oluline! Tippvõistkonnad ja -mängijad on oma tasemelt üksteisele väga lähedal, aga mentaalselt on vahed teinekord väga suured. Ma arvan, et ka seda poolt saab treenida. Sa pead treeningutel olema alati täielikult fokusseeritud igale oma liigutusele. Mängudest rääkimata.
Kui palju sa Eesti võrkpallist tead ja kas sind on meie hiljutine edu ka üllatanud?
Tean Eesti võrkpallist veel vähe, kuna asusin FIVB-s tööle alles hiljuti. Ent mul on suur rõõm tulla riiki, kus võrkpall on nii kõrgel tasemel hoolimata sellest, et seal elab vaid 1,3 miljonit inimest. Ma olen näinud lähedalt paljude võrkpalli suurriikide arengut, aga väikeriigi eduka mudeliga tutvun esmakordselt.
Ma arvan, et Eesti edu pole üllatav, sest kui sa näed palju vaeva, tulevadki tulemused. Kõik sõltub sellest, kuidas noored spordi juurde tuuakse ja kuidas nendega tööd tehakse. Mind huvitabki just see kõige rohkem, kuidas Eesti-suguses väikeriigis võrkpall nii populaarseks ja edukaks on saanud.
