fbpx
Close

INTERVJUU | Võru tähtkommentaator: minu arvamus on, et peaksime meistriliigasse naasma

Reijo Mälton
Joel Põhja (kukil) ja Danpower/Võru Võrkpalliklubi. | Foto: Reijo Mälton/Võrkpall24

Viimastel nädalatel on palju tooni andnud ja rohkelt positiivseid emotsioone pakkunud Danpower/Võru Võrkpalliklubi, kes jõudis seitsme esiliigas mängitud hooajal jooksul tänavu esmakordselt nelja parema hulka. Kahe võiduni peetavas poolfinaalseerias minnakse vastamisi Viljandi Võrkpalliklubiga.

Lõuna-Eesti klubi on mänginud ka aste kõrgemal ehk meistriliigas ja seda viimati hooajal 2014-2015. Balti liigas jäi parimaks tulemuseks viies koht (2009). Ummamuudu linna esindusklubi särki on sealjuures kandnud sellised mehed nagu Rando Soome, Robert Täht, Henri Treial, Marek Pihlak, Karl Jaani ja Tamar Nassar.

Tänavusel hooajal on 1784. aastal asutatud linnas, kus elab umbes 12 000 inimest, teinud kohalik vollemeeskond suuri pingutusi, et tuua rahvas saali ja pakkuda positiivseid emotsioone ka kõige võrkpallikaugemale inimesele.

Just nende heade emotsioonide üheks “süüdlaseks” on Võru klubi mängija Joel Põhja, kes vigastuse tõttu on koha sisse võtnud kommentaatoripuldis, et ülekannete jälgijaid lõbusate faktide ning mahlakate tsitaatidega mänge vürtsitada. Võtsime igapäevaselt puidufirmas Valga Puu ostujuhina töötava Põhjaga ühendust, et uurida kodumängude korralduse, meistriliigasse naasmise ja kommenteerimise kohta.

Joel, oled koos klubi taustajõududega teinud kodumängudeks kõvasti reklaami ja korraldus on olnud igati tasemel. Kust tuli mõte asi nii suurelt ette võtta?

Ma ise ei tunne, et oleks väga suurelt asja ette võtnud, kuigi tulemus on tõesti oodatust märkimisväärsem. Meil teevad mehed korralduse poolel oma asja tasuta ja õhinapõhiselt, igale “ametikohale” on maandunud inimene, kes jagab asja ja tahab teha. Võrdleks seda legoga, mille sujuvalt kokku paneme ja kus ühtegi klotsi ei jää üle ega tule puudu.

Võru Võrkpalliklubi pole meeste esiliigas aastaid play-off’is edukalt esinenud, mistõttu tänu meeste heale mängule oleme korraldusmeeskonnaga püsivalt motiveeritud ja tahtmist täis.

Kodumängudel olete loosinud publiku vahel välja igati vägevaid auhindu, viimati Robert Tähe selle hooaja võistlussärk ja laupäevases (intervjuu tehtud eile – toim.) kohtumises leiab Kert Toobali mängusärk uue omaniku. Kui kerge või raske oli neid mehi nõusse saada oma särki loovutama?

Tegelikult pole raske, kui mehed näevad fooni ja taset, mille taustal särk välja loositakse. Kui eesmärk on õilis ja oled ennast juba korralduses tõestanud, siis usun, et loovutamise mõtet on lihtsam särgi vanale omanikule serveerida. Siinkohal on paslik anda edasi tänusõnad Kerdile ja Robertile ja loodame, et neid heldeid mängumehi leiame tulevikus veel.

Kuuldavasti on Viljandist tulemas ka fännibuss. Mida see teile näitab? Kas kordusmänguks vastate samaga?

Meie saali on kõik alati teretulnud, kui sportlastesse ja teistesse pealtvaatajatesse suhtutakse austusega. Viljandi teeb asja õigesti ja leiab selleks vahendeid ning sellist fännide rännet spordis kiidan igal tasandil. Meil endal hetkel selliseid toiminguid plaanis ei ole, tuleviku osas peab selgeltnägija poole pöörduma.

Miks teie mängudel nii palju publikut käib ja kui suur on nende inimeste osakaal, kes pole otseselt seotud ühegi asjaosalisega?

Publik tahab eelkõige meelelahutust ja melu ning tunda ennast osana saalis toimuvast, olla meeskonnaliige. Kui annad inimesele selle tunde, siis ta toetab sind ja vastupidi. Fänn hinges ikka loodab, et tuliselt kaasa elades teda märgatakse – märkamegi ja anname ka omaltpoolt palju tagasi! Võrkpall on läbi aastate olnud Võrus ülipopulaarne spordiala, mis tagab meile ka erinevas vanuses publikut, aga neid on vaja kurssi viia sellega, mis nende kodus toimub, nad on vaja üles äratada. Eks meil ikka leidub vaatajaid, kes võrkpallist suurt ei tea – meie kohustus on neid harida ja järgi aidata.

Danpower/Võru Võrkpalliklubi täismaja ees mängimas. | Foto: Karel Saarna

Kas Võru peaks tagasi kõrgliigasse tulema? Kas on reaalselt mängijaid, kes seal mängida võiks?

Minu isiklik arvamus on, et peaks ja eesmärgiks ei tohiks olla lihtsalt osalemine. Meil on palju häid noori mängijaid, kellel on kindlasti vaja väljundit kasvuks. Lisaks on Võrus esiliigas ühe käe sõrmedel potentsiaalseid mängumehi, kellest saab taseme kätte, kui korralikult treenida. Viimaste mängude statistikast lähtudes oleks meistriliiga ainest kindlasti Timo Kuusel ja Jarek Jänesel ning lisan siia veel Tarvo Tähe ja Mirko Hani. Mängumehi võiks olla veel palju, aga meie ridades on vigastuste küüsis rohkelt mehi, kelle sooritus on seetõttu olnud statistilises mõttes pisut kehvem kui võiks (Martin Lukka, Janno Järvpõld, Kajar Kivioja jne).

Pika jutu võtaks kokku ühe lausega – täna meistriliigas mängimiseks on lisaks oma meestele vaja veel kõva juhtkonda, heal tasemel leegionäre ja raha. Meil pole kolmest hetkel ühtegi lauale panna.

Kes on silmapaistvam mängija Võrus?

Kui puhtalt statistiliselt võtta, siis Timo Kuus.

Oled ka ise võistkonna nimekirjas, kuid vigastuse tõttu pead “leppima” kommentaatori ametiga. Milline on sinu taust seoses kommenteerimisega?

See “leppimine” tuli õigel ajal, sest Võru hetke koosseisu ridades saaksin omasid ainult varumeeste pingilt toetada ja seda ka täiesti tervena – tase on teistel lihtsalt peajagu üle. Ma olen liialt soliidses eas (38) ja minu parimad pallipäevad on möödanik.

Mikrofon ei ole mulle võõras. Olen kakskümmend aastat erinevate muusikaprojektidega lavalaudu nühkinud ja sellest viimased 11 aastat trummide taga. Muu taust kommenteerimise osas puudub.

Paljud võrkpallisõbrad vaatavad ülekandeid just sinu pärast. Mida sa sellest arvad ja mida sa neile ütleks? Kui palju sa mängudeks eeltööd teed?

Kui keegi vaatab minu pärast mängu, siis see on ainult puhas au. Teen oma asja nagu mängijad platsil ja ennast esile eraldi ei tõstaks. Olen veendunud, et pole vahet, mis inimesi vaatama kutsub, peaasi et on midagi pakkuda. Vaatajatele ütlen, et tulge saali või andke ikka endast märku kommenteerides mängu jooksvalt, sest siis teame, et ei tee oma tööd asjata. Kinnitan, et kogu tagasiside loetakse kogu meeskonna poolt alati läbi suure huviga. Olge meiega ja kutsuge inimesi võrkpalli nautima, mitte ainult mängu enda, vaid terviklahenduse pärast.

Eeltööd teen mängudeks vähe, panen jooksvalt ühtteist ka kirja, aga enamus tuleb spontaanselt. Igasuguseid märkuseid võib enne mängu üles täheldada, aga kui sa neid jooksvalt vastavalt mängule maitsekalt sisse tuua ei suuda, siis asi tervikuna ei tööta. Näiteks eile saatis meeskonnakaaslane Mirko (Hani) mulle huvitava teksti: “mu vanaimä ütel iks, et kui üts sitt om kaelast är saadu ja tõne pole viil kaela sadanu, siis tuu vahepäälne aig omgi õnn”*. Kavatsen seda homses mängus kasutada, aga kus ja kuidas, seda saab kuulata meie klubi Facebooki-i lehel toimuvast otseülekandest.

Joel Põhja kommentaatori ametis. | Foto: Reijo Mälton/Võrkpall24

Milline peaks üks hea vollekommentaator olema?

Hea võrkpallikommentaator peaks oma asja tegema nii, et vaataja, kes võrkpallist midagi ei tea, hakkaks veidikenegi janunema selle järele. Kommenteerides ei tohiks põhirõhk langeda sellele, mis pildis juba niigi näha, vaid pigem ehitada nähtule ümber mingi lisalugu ning läbi selle muuta platsil toimuv vaate- ja kuuldemänguks. See on puhtalt minu isiklik arvamus.

Ning lõpetuseks: millise lubaduse oled nõus loo autorile andma, kui Võru võidab esiliiga?

Kui see peaks juhtuma, siis luban, et uuel hooajal keerame seni tehtule vinti veel juurde – mõtteid on palju!

Danpower/Võru Võrkpalliklubi ja Viljandi Võrkpalliklubi poolfinaalseeria avakohtumine leiab aset 2. aprillil Võru Spordikooli võimlas (Kreutzwaldi 16) ja pall pannakse mängu kell 15. Võru Võrkpalliklubi teeb oma Facebook-i lehel ka mängust otseülekande.

Korduskohtumine peetakse 9. aprillil kell 17 Viljandis ja vajadusel otsustav kolmas mäng päev hiljem kell 16 samuti mulkide koduplatsil.

*Võru keelest eesti keelde oleks tõlge järgnev: mu vanaema ütleb ikka, et kui üks sitt on kaelast ära saadud ja teine pole veel kaela sadanud, siis see vahepealne aeg ongi õnn. 

scroll to top