Juhkami kolumn | Tehnoloogia areng muudab mängu

Martti Juhkami | Foto: Tourcoing Volley

Maailmameistrivõistluste teise grupifaasi esimeses mängus Poola ja Argentiina vahel jõudis matš otsustavasse geimi, Argentiina juhtis 10:9. Järgneva pallivahetuse lõpetas argentiinlasest superstaar Facundo Conte, kes võrgu peal oleva palli osavalt kätest välja “viskas”. Poola peatreener Vital Heynen võttis videokorduse, mis näitas, et blokipuude oli! Kohtunik otsustas kõigile üllatuslikult, et pallivahetus läheb uuesti mängimisele, sest pole võimalik tuvastada, kes palli viimasena puutus. Argentiinlased olid kogu sündmustikust märkimisväärselt ärritunud ja kaotasid kaks punkti järjest.

Julio Velasco | Foto: Reuters/Scanpix

Järgnes uus situatsioon, kus seesama Conte “viskas” taas palli blokist välja. Esialgu järgnes kõik nagu varasemalt. Kohtunik näitas punkti Argentiinale, Heynen võttis videokorduse, aga seekord otsustas kohtunik, et kuigi pall puutus blokki, siis viimasena läks pallile vastu ikkagi Conte – punkt Poolale! Mängu võitis 11:14 kaotusseisu jäämisest hoolimata Argentiina, misjärel kogenud peatreener Julio Velasco oma emotsioonid täiel rinnal välja elas, teenides järgmiseks mänguks juhendamiskeelu (vaata nii küsitavaid pallivahetusi kui Velasco tähistamist allolevast videost).

Sotsiaalmeedia kanalitel järgnes mängule tuline vaidlus toimunud mängusituatsioonide üle. Paljude jaoks jäi arusaamatuks, miks kohtunik Poola kasuks otsustas. Kas kohtunik aitas Poolat või on reegleid muudetud? EI, reeglid on olnud kogu aeg samad, aga videokordus võimaldab kohtunikel olukordi senisest täpsemalt hinnata, mistõttu võivad otsused olla teistsugused, kui seni harjutud on. Taoline blokist palli välja “viskamine” on olnud üsna tavapärane rünnakuelement, sest see on väga efektiivne viis, kuidas raskes olukorras rünnak võidukalt lõpetada. Seni on rünnakulahendus toonud alati punkti, aga nüüd on olukord muutunud. Isegi kui pall puutub kõigile nähtavalt blokki, siis on võimalus, et viimasena puudutab palli hoopis ründaja. Tegelikult on kõik väga loogiline, sest pallile tuleb rakendada piisavalt palju jõudu, et pall blokist auti, mitte tagasi platsile lendaks. Ründaja teeb n-ö pika puute, mistõttu puutub enamus juhtudel viimasena palli just ründaja.

Tuleviku jaoks on antud olukorra selgitamine oluline seetõttu, et enamus mängud peetakse videokorduseta ja ilma selleta on sisuliselt võimatu tuvastada, kes tegelikult palli viimasena puutub. Paljud treenerid ja võrkpallivaatlejad ootavad FIVB poolt ametlikku avaldust, mis tooks selguse, kuidas kohtunikud taolist mängusituatsiooni käsitlema peaks. Kuna kasutan ka ise sageli sama tehnikat, soovin teada, kas antud teguviis on reeglitega kooskõlas või mitte. Prantsusmaa liigas on järgmisel aastal kasutusel videokordused, mistõttu on kohtunikul võimalik olukord üle kontrollida. Eesti liigas seevastu on kohtunikel võimatu 100% õiget otsust vastu võtta. Ilma videkorduseta näitas kohtunik Argentiina – Poola mängus mõlemal juhul punkti argentiinlastele, mis tõestab seda, et inimsilm ei suuda väikest puudet tuvastata. Kuidas käituvad Eesti kohtunikud edaspidi? Kas otsustatakse vanaviisi ja antakse punkt ründajale? Antakse kindluse mõttes automaatselt uus pall või keelatakse sooritus sootuks?

Huvitav oleks kuulda Eesti võrkpallikohtunike toimkonna arvamust.

balteco.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar