fbpx
Close

Juubelile lähenev Meresaar: nii uskumatuna, kui see ka ei näi, sain ma treenerina alguses palju kollaseid ja punaseid kaarte

Karl Rinaldo
Argo Meresaar (paremal) koos Tartu Bigbanki mängijate Mihkel Tanila ja Curtis Stocktoniga noortele võrkpallipisikut levitamas. | Foto: volley.ee

Eesti kõigi aegade üks võimsamaid ründajaid, pärnakas Argo Meresaar sukeldus 2015. aastal pärast Tartu Bigbankis mängijakarjääri lõpetamist SK Duo spordiklubis treeneritöösse ega ole täna kursilt kõrvale kaldunud. Küll aga on nii mõndagi muutunud tema mõttemaailmas.

“Alustan päevi võrkpalliga ja lõpetan võrkpalliga. Ja nädalavahetuseti olen üldiselt võistlustel. Treenin poisse vanuses 8-18 ja kokku on mu trennides lapsi kuskil saja all. Eks see treenerivärk olegi 24/7 töö. Kogu aeg on võrkpall silme ees,” rääkis jaanuaris 40-aastaseks saav Meresaar eelmise nädala taskuhäälingusaates “Kuldne geim”. “Alguses läks asi päris hulluks kätte, kuna ma ei osanud mahtudega arvestada. Olin siis ju veel ka Tartu Bigbanki meeskonna juures abitreener. Kodust anti lõpuks vihjeid, et tõmba nüüd tagasi. Aga nüüd on päevakava paika loksunud. Jõuan vahepeal isegi trenni teha.”

Mis on Meresaare hinnangul laste treenimisel A ja O? “Annan lameda vastuse, et eks kõik ole oluline – tehniline pool ja kasvatus. Ma arvan, et treener peabki ise hästi palju kaasa mõtlema. Olema asja sees ja tegutsema vastavalt õpilastele ja hooajale. Püüan end ka kogu aeg kõrvalt analüüsida. Kindlasti olen ma püüdnud olla mitte ainult võrkpallitreener, vaid ka mõnele poisile isa ja mõnele kasvataja eest. Selles ametis peab kõike tegema,” arutles endine diagonaalründaja.

Meresaar on õppinud end aastate jooksul mänguolukorras kontrollima. “Nii uskumatuna, kui see ka ei näi, sain ma treenerina alguses väga palju kollaseid ja punaseid kaarte. See näitaski minu ebakindlust. Nüüd, neli-viis aastat hiljem, pole ma neid kaarte enam saanud. Nüüd olen üritanud kasutada seda strateegiat, et olla nõudlik treeningul ja mõistlikum mängu ajal.”

“Ma tunnen praegu, et arenen iga aastaga. Kui alguses tulin meeste juurest… Võib-olla mängijana meeste võistkonnast meeste treeneriks tulemine olnuks lihtsam, sest laste treenimisel pead sa olema nagu eripedagoog. Laste psühholoogia, millal nad kuulavad sind ja millal mitte – see on hästi keeruline teema. Aastatega õpid ikka väga palju asju juurde. Kui ma lõpetasin mängijakarjääri, siis ütlesin kõva häälega välja, et kunagi hakkan juhendama mõnd meeste meistriliigaklubi. Täna pole ma selles enam kindel. Eks tulevik näitab, aga ma arvan, et ka head noortetreenerid võivad leiva lauale saada ja olla väga hinnatud inimesed,” lisas Meresaar.

Kuula kogu eelmise nädala “Kuldse geimi” saadet:

scroll to top