Eesti naiste võrkpalli uueks valitsejaks on kerkinud viimastel aastatel TalTech/Tradehouse, kes kinnitas oma staatust reedel, alistades karikafinaalis Audentese SG/Noortekoondise 3:0 (17, 9, 12).
Viimase seitsme hooaja jooksul on TalTech võitnud neli karikat, ent tänavu teeniti ihaldatud tiitel esmakordselt kolmegeimilises finaalis. Võrkpall24 otsustas finaalile veel hetkeks tagasi vaadata ja valida välja kullamängu kolm silmapaistvamat mängijat.
Nette Peit, TalTechi nurgaründaja
Eesti rahvusnaiskonna nurgaründaja kohal oli finaali eel mõnes mõttes isegi suurim küsimärk, sest naiskondade tänavuses esimeses omavahelises mängus oli Audentes teeninud üllatusvõidu ositi just Peiti servi vastuvõtul tehtud eksimuste tõttu. Ka finaal algas kurjakuulutavalt, kui 16-aastane Liisbet Pill lõi avavile kõlades Peiti peale ässa.
Kohtumise avaminutid kujunesidki kogu finaali põnevamateks, sest edasises mängus suutis TalTech vastuvõtul enam-vähem oma ära teha. Sellest piisas, kuna rünnakul oldi 16-18aastastest vastastest pea jagu üle. Just kõrgete ja täpsete rünnakute poolest tuntud Peit kogus lõpuks üleplatsinaisena 17 punkti, samal ajal kui Audentese mängijate kontole kanti kokku 24 punkti. Peit näitas rünnakul nurgaründaja kohta harvanähtavat efektiivsust, realiseerides suisa 76 protsenti tõstetest (17-st 13). Tõsi, eks omajagu näitas see ka vastaste taset.
Finaalis korda saadetu kinnitab, et kuueaastase pausi järel kodumaale mängima naasnud Peit peaks kiiremas korras tagasi mõnda tugevamasse välisliigasse siirduma. 28-aastasena on ta jõudnud karjääri parimasse ikka ja ajal, mil Anu Ennok igapäevaselt tõsiselt enam ei treeni, vajab ka meie koondis Kristiine Miileni kõrvale just tema näol teist tugevat nurgaründajat. Tõsi, järelkasvu osas meil vähemalt nurgaründaja positsioonil suuri murepilvi kõrgumas pole, sest Audentese 17-aastane liider Eva Liisa Kuivonen, kes peab üheks oma lemmikmängijaks just Peiti, näitas finaalis end kohati juba TalTechi põhitegijatega võrreldaval tasemel mängijana.
Marily Lass, Audentese libero
Meenutades taaskord 14. novembril peetud esimest naiskondade omavahelist mängu, kus Audentes võitis TalTechi 3:1, tegutses Andrei Ojametsa võistkonna liberona suure osa ajast 16-aastane Kadri Kangro. Nüüd, karikafinaalis, teenis rohkem mänguaega aga Kangrost märksa vanem (18 a) ja pikem (180 cm) Marily Lass, kes kerkis ehk veidi ootamatultki Audentese naiskonnas enim esile. Viimsist pärit võrkpallurit kiitsid mängu lõpus nii teleülekannet kommenteerinud Sten Esna kui ka TalTechi peatreener Marko Mett.
Hea libero on võistkonna sees kõrges hinnas, aga tavainimesele, kes jälgib eelkõige rünnakute lahendajaid või mängujärgset statistikat, jääb teises särgis tegutsev mängija tihti sootuks märkamatuks. Lassi oli aga võimatu mitte märgata, sest just tema tõi mitmel korral palli suurepärase kaitsemänguga üles, tõestades, et mänguvaist ehk kohavalik on libero positsioonil A ja O.
Olgugi et Lass õpib keskkooli viimases klassis, pole täna veel sugugi selge, kas nurgaründaja positsioonil enim mängida armastav, ent vigastuste tõttu just libero kohal tegutsev neiu jätkab tippvõrkpalluriks pürgimist ka järgmisel aastal. “Alati on olnud plaan võrkpalliga tõsisemalt tegeleda, aga hetkel hakkab tunduma, et see plaan võib raskemate vigastuste tõttu ära jääda,” tõdes Lass enne karikafinaali.
Julija Mõnnakmäe, TalTechi sidemängija
TalTechi põhikoosseis on äärmiselt ühtlane ja ka finaali järel võiks nende põhikoosseisust tuua esile keda iganes, kuid ilma hea väejuhita reeglina sõda ei võida. Sidemängija Julija Mõnnakmäe ajas kenasti mängu laiali ning lühikese mängu kiuste teenisid 13 või enam tõstet nii Kadi Kullerkann (28), Merilin Paalo (20), Nette Peit (17) kui ka Eliisa Peit (13).
Kui teisel pool võrku jäid 16-aastase tulevikulootuse Häli Vahula tõsted kaaslastele korduvalt lühikeseks või ebatäpseks – tema vanust vaadates on see elu esimeses suures finaalis ka normaalne nähtus -, siis Mõnnakmäe suutis kogenud mängijale omaselt kullamängus pigem just oma taset tõsta. 30-aastane pärnakas näitas end lisaks tõstetööle tuntud headuses ka rünnakute lahendamisel (4-st 3), servijoone taga (2 ässa, 0 viga) ja kaitses. Oleks päris huvitav näha, kuidas saaks Mõnnakmäe täna hakkama näiteks nurgaründaja positsioonil.
Mõnnakmäe puhul kehtib sama jutt nagu Peiti osas ehk aastaid välismaal leiba teeninud sportlasena pole tasemele tuginedes tema koht Eesti liigas. Karikafinaal oli Audentese naiskonnale seetõttu ka parajalt karm, sest esimest nii suurt mängu tuli mängida naiskonna vastu, mis polnud komplekteeritud koduse liiga jaoks. Jääb üle vaid loota, et Mõnnakmäe on suutnud koos klubikaaslastega kodumaal elamist ja võrkpallimänguga tegelemist nautida ega kahetse suvist valikut.
