Eesti rahvusnaiskonna debüüt Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril lõppes 0:3 (15, 17, 15) kaotusega Ungarile. Siin on kolm märksõna meie avamatšist.
Servi vastuvõtt. Nagu ütleb iga treener: võrkpallimäng algab servi vastuvõtust. Eestile maksis täna kätte meie nurgaründajate ebakindlus. Nii Nette Peit kui Kristiine Miilen on tuntud tugeva rünnaku, kuid ebastabiilse vastuvõtu poolest. Täna oli paraku mõlemal kehv päev – vaid iga kolmas palling saadi kahe peale korralikult kätte. Eks Ungari oli servil hea ka.
Kertu Laak. Eesti koondise rünnakuliider, uuel hooajal Itaalias maailma tugevaimas võrkpalliliigas mängiv Laak realiseeris täna 14 tõstest vaid 1. Protsendiks 7. Tõsi, kehva vastuvõtu ja kohati ebatäpsete tõstete pealt on raske rünnata, ent taoliste olukordade lahendamine kuulubki diagonaalründaja ülesannete hulka. Vahetusest sekkunud Kristel Moor esines paremini (12-st 3), ent temagi ei suutnud mängu muutust tuua.
Ungari oli klass omaette. Suurte ootustega kodupubliku ees väljakule läinud ungarlannade närvilisust võis märgata kohtumise paaril esimesel minutil, ent seejärel mindi oma teed. Ungari mängis korrektset ja läbimõeldud võrkpalli, kus Eestile ei antud midagi kergelt. Kaitses paikneti pea alati õiges kohas ning rünnakul tegid kõik oma ära. Ungari mängu kiirusest ja võimsusest räägib üksnes meie blokkide arv – 1. Me olime vastastest kogu kohtumise vältel sammu võrra maas. Ja homme ei tule samuti midagi kerget, sest meie vastane Horvaatia kaotas eelmise EM-i neljandale naiskonnale Aserbaidžaanile 2:3 (viimane geim 15:17). Kõige tõenäolisem on Eestil sel turniiril vastu saada oma pühapäevasele vastasele Rumeeniale, kes kaotas täna kindlalt 0:3 alagrupi favoriidile, mulluse EM-i hõbemedalistile Hollandile.
