fbpx
Close

KOMMENTAAR | Kas finaali purjetavad mängunautlejad või suudab võtmefiguur tuua seeriasse veel ühe murrangu?

Karl Rinaldo
Saaremaa loots Ioannis Kalmazidis on suutnud luua sidemängija Filip Despotovski kaudu väljakul meeldiva õhkkonna, Selveri võtmefiguuriks võib aga pidada täna imeliste võimetega Oliver Oravat, kelle esitusest sõltub palju. | Fotod: Allan Mehik/Saaremaa VK

Credit24 Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria Saaremaa Võrkpalliklubi ja Tallinna Selveri vahel kulmineerub täna kell 18.00 Kuressaares otsustava ehk viienda mänguga. Kohtumist näeb otseülekandes Postimees.ee’s.

Paremat võrkpallistsenaariumit olnuks keeruline kirjutada, sest kui Selver võitis kaks esimest mängu tulemusega 3:0 ja oli kolmandas peal 2:0, siis paistis kõrvalt, et peatreener Rainer Vassiljev võinuks juba seljakotist Tartu Bigbanki rünnakusuunad ette võtta ja finaaliks valmistuma hakata. Ent Saaremaa meeskond kaitses seeria kolmandas mängus veidi õnnelikult matšpalli, võitis geimi ja sellest piisas, et taastada eneseusk, mille otsingutel peatreener Ioannis Kalmazidis juba pikemat aega Kuressaares oli olnud.

Ja pole midagi öelda. Kui kahe esimese mängu järel tuli kiita Selverit ülimalt stabiilse ja kindla mängu eest, siis seeria edenedes on üha rohkem sümpaatiat tekitanud saarlaste esitus. Uus sidemängija Filip Despotovski on tõesti kiiresti kogu võistkonnaga nii mänguliselt kui ka muus osas kohanenud, tema kohati suisa geniaalseid lahendusi naudivad võrkpalligurmaanid üha enam. Keith Pupart on justkui Despotovski kadunud vend, kelle mängu juurde käib samuti kavaldamine, teatritegemine ja lõbutsemine, ainult et nurgaründajana kasutab ta veidi teistsuguseid relvi. Despotovski ja Puparti ülihead klappi ja mängunautimist on raske mitte märgata ja kõrvaltki nautida.

Ka liberote duo Alari Saar – Johan Vahter on end vaikselt leidmas. Kui esimestes mängudes jäid mõlema numbrid servi vastuvõtul selgelt teisel pool võrku tegutsevale Denis Losnikovile alla, siis viimases mängus enam mitte. Ja kaitses suudavad nii Saar kui ka Vahter tuua kiire reaktsiooni kaudu üles pealtnäha kaotatud palle.

Diagonaalründaja kohal pole vist võimalik palju huvitavamat duelli Renee Teppani ja Hindrek Pulga vastasseisust leida. Teppan on ekstravertne ja otsekohene, Pulk aga introvertne ja tagasihoidlik. Omamoodi võluvad mõlemad, kuigi eks meedias ole ka taotluslikult jäetud nendest nii erinev mulje. Ja kes neist üldse seerias parem on olnud? Pulk on iga mänguga efektiivsust kasvatanud ja üha paremasse hoogu kerkinud, Teppan aga näitas kolmes esimeses mängus suurepärast rünnakuprotsenti (alati üle 50%), kuid lagunes neljandas mängus täielikult.

Üllatav on olnud seegi, mil moel Saaremaa tituleeritud temporündajad Wennder Lopes ja Sauli Sinkkonen ühtäkki kolmandas mängus ärkasid ning on pärast seda nii rünnakul, blokis kui ka servil Selveri noore kodumaise duo Marx Aru ja Mihkel Varblase üle mänginud. Kui muudel positsioonidel näib pigem sedasi, et sõltub päevast, kes tugevam on, siis temporündajate osas tuleb kahe meeskonna osas tasemevahe ikkagi välja. Aga…

Aga mis kasu on temporündajatest, kui Saaremaal peaks servi vastuvõtt ära kaduma. Selleks vajab Selver täna enesekindlat Oliver Oravat kui õhku. Kõrge lennuga nurgaründajat võib nimetada julgelt otsustava mängu võtmefiguuriks. Karikafinaali suurim punktikütt on olnud läbi hooaja suurepärases hoos ja kerkinud veidi ootamatultki tänavu Andrus Raadiku ja Kristo Kollo asemel rambivalgusse, ent Saaremaagi on seetõttu suunanud nüüd kõik kahurid tema poole. Ja plaan on end täielikult õigustanud, sest suur koormus vastuvõtul avaldab mõju.

Tänu sellele, et saarlased suruvad serviga Oravat järjekindlalt, on tekitatud tema mängus lõpuks ebakindlus, mis kajastus eriti ilmekalt viimases mängus tema enda pallingutel. Orav ei suutnud enam viimastes geimides tugevat servi lüüa, vaid pani palli lihtsalt mängu. Ebakindlus on kandunud edasi ka rünnakule, kus Orava protsendiks kujunes neljandas mängus 37. Muide, Kalmazidis ütles seeria eel tehtud pikas usutluses ka otse välja, et Orav on olnud tema jaoks kogu liigas kõige raskemini pidurdatav mees ning selleks, et Selverile vastu saada, tuleb just tema rivist välja lüüa. Võimalik, et mingisuguse jälje jättis Orava kolmapäevasele esitusele ka tavatöö, sest teatavasti siis, kui teistel meestel on puhkeperiood, tegeleb tema IT-valdkonnas erialastte ülesannetega. Samas oli see vaid üks mäng ja jälgides Orava senist stabiilsust, pole välistatud, et täna on platsil taas vana hea “Lendorav”, kes dikteerib mängu oma tahtmise järgi.

Kogu eelnev ei pruugigi täna enam midagi tähendada. Võimalused finaali pääseda on mõlemal võrdselt head. Saarlaste kasuks räägib momentum ja võistkonna suurepärane sisekliima ning Selveril peaks olema jätkuvalt eelis mängijakvaliteedi, kogemuste ja vangerdamisvõimaluste näol. Tegureid, mis tänase mängu lõpuks otsustada võivad, on aga oluliselt rohkem kui antud loos välja sai toodud – nurgameeste olukord mõlemas meeskonnas, mängijate eneseisolatsiooni-järgne füüsiline olek, kahtlemata ka õnnefaktor jpm. Aga kes võidab, seda ei tea keegi. Ja seepärast me õhtust matši sellise põnevusega ootamegi.

scroll to top