Eelmisel nädalal põhja ladumist alustanud ja eile uue peatreeneri Lorenzo Micelli juhendamisel esimese harjutuskorra seljataha jätnud Eesti rahvusnaiskonda kuulub mitmeid noori, keda ootavad lähiaastatel ees tähtsad otsused.
17-aastane ja 185-sentimeetrine nurgaründaja Eva Liisa Kuivonen ning 17-aastane ja 186-sentimeetrine temporündaja Kätriin Põld kinnitavad, et eelmine aasta, mil esmakordselt koondise juurde palju noori kaasati, aitas neil mõlemal naiste seas mängimisega kohaneda.
“Kui eelmisel aastal olin näiteks Julija Mõnnakmäed ainult telekast näinud, siis nüüd on kõik näod juba tuttavad. Selles suhtes on oluliselt vähem pinget,” ütleb omaealiste seas Eesti parimaks ründemängijaks peetav Kuivonen, kes tunneb, et tuleb nüüd ka füüsiliselt koondise treeningutega paremini toime.
“Kindlasti on lihtsam,” nõustub Põld, kes mängis sarnaselt Kuivonenile lõppenud hooajal Peeter Vahtra käe all Eesti kolmandas naiskonnas Audentese SG/Noortekoondises. “Nüüd julgen juba kohati oma sõna ka sekka öelda.”
“Laagri algus kulus sissejuhatuseks, kuna ma polnud kolm kuud palli üldse puutunud. Seetõttu oli ka hea, et saime poolteist nädalat sisse elada, ilma et suur boss kõrvalt vaataks,” muigab Kuivonen ja vihjab Lorenzo Micellile.
Põld “konkureerib” temporündaja positsioonil EM-valikturniiri 14-liikmelisse koosseisu pääsemise nimel Liis Kullerkannu, Eliise Hollase ja Eliisa Peidiga, kes on temast oluliselt vanemad ja kogenumad mängijad.
“Muidugi tahaks pääseda sellesse valikusse, aga ma pole endale taolist eesmärki seadnud. Tahan esmalt näha, palju ise areneda suudan,” ütleb Põld kaalutletult.
Nurgaründaja positsioonil, kus Kuivonen mängib, on konkurents veelgi tihedam. Ametliku nimekirja järgi mängivad sel positsioonil koondises Anu Ennok, Kristiine Miilen, Nette Peit, Hanna Pajula, Ingrid Kiisk, Silvia Pertens ja Polina Bratuhhina-Pitou. Tõsi, Bratuhhina-Pitou liitumine pole vigastuse tõttu veel sada protsenti kindel ja Ennokit plaanitakse katsetada ilmselt libero positsioonil.
“Kuna häid nurgaründajaid on tänavu koondises palju, siis sooviksin just enda potentsiaali kasutada ja vaadata, mis juhtub,” räägib Kuivonen.
Teatavasti teevad õrnema soo esindajad Eesti spordis kõige tähtsamad otsused ära reeglina pärast Audentese spordigümnaasiumi lõppu, mil tuleb valida, kas otsida võimalusi tõsiselt treenimise jätkamiseks või hakata sporti tegema muude tegevuste kõrvalt.
“Eesootav õppeaasta tuleb otsuste osas kindlasti raske, sest mind ootab ees 12. klass. Aga ma pole veel otsustanud, mida pärast kooli teen. Vaatan, mida elu toob,” vaagib saarlanna Põld.
“Minu vastus on täpselt samasugune nagu pool aastat tagasi – tahaksin pärast gümnaasiumi lõpetamist Soome kõrgliigasse mängima pääseda,” ütleb äsja 10. klassi lõpetanud Kuivonen märksa kindlamalt.
Audentese spordigümnaasiumi tütarlaste treeneriks sai teatavasti sellest suvest Andrei Ojamets, kes vahetas välja 17 aastat meie tugevamaid noori treeninud Peeter Vahtra.
“See oli ka meile pommuudis, sest saime muudatustest teada läbi meedia. Andrei on siiski väga hea treener, nii et ma ootan huviga järgmist õppeaastat,” kinnitab Kuivonen. “Jah, Andrei toob kindlasti uut nägemust treeningutele,” sekundeerib Põld.
