Läti rahvusmeeskonna mängijana püüab noil päevil EM-valikturniiril Küprosel finaalturniiri pääset mitu Pärnu Võrkpalliklubi liiget. Neist noorim on 20-aastane diagonaalründaja Kristaps Platacs, kellel jäi meie suvepealinnas seljataha elu esimene aasta profina.
Platacs on huvitava taustaga spordimees, kes soovinuks juba poisikesena võrkpalli mängida, ent tema kodukandis polnud vastavat treeningut. Nii käis ta viis aastat saalihokit hajutamas, kuni 16-aastasena kahemeetriseks kasvas ja mõistis, et head toikaga palli taga ajajat selliste gabariitidega mehest ilmselt ei saa. Nii liituski ta gümnasistina viimaks võrkpallitreeningutega.
“Praegu olen ma täielikult keskendunud võrkpallile. Üritan endast maksimumi anda, kuid minu probleem seisneb selles, et ma alustasin võrkpallurikarjääri väga hilja. Päris raske on sel moel kerkida koondisekaaslaste tasemele, kes on tegelenud võrkpalliga kogu elu. Ent keskendun vähemalt nüüd täielikult võrkpallile ja annan endast kõik, et teistele järele jõuda. Loodan, et mul õnnestub kunagi ka mõnes tugevas välisliigas end proovile panna, kuid ma ei saa veel lubada, et see kindlasti nii läheb,” ütles Platacs, kui Võrkpall24 temaga kuu aja eest pärast Tartus Eestiga peetud mänge viivuks maha istus.
Kui EM-valikturniiril on Läti koondise põhidiagonaal suurte kogemustega Hermans Egleskalns, siis eelmisel kevadel peetud Euroopa liiga mängudel kerkis üllatuslikult lõunanaabrite põhitegijaks Egleskalnsi puudumisel just Platacs.
“Muidugi on koondise esindamine midagi muud kui Pärnus mängimine. Mul on mugavam mängida nende meestega, kellega olen Lätis aastate jooksul erinevates võistkondades koos olnud, ka noortekoondises. Pärnu pole siiski mingi kehv variant ühe lätlase jaoks (Platacs vihjab sellele, et Pärnus mängib uuel hooajal kolm Läti koondislast – toim.), kuid paremini tunnen end siiski just koondises,” tunnistas ta.
Ent kuivõrd keeruline oli Platacsi jaoks eelmine hooaeg, mil temalt oodati valitseva Eesti meisterklubi Pärnu vedamist? “Jaa, see oli päris keeruline. Tulin Pärnusse noore mehena oma esimest professionaalset hooaega mängima. Teadsin, et ma ei pea endalt kohe esimesel hooajal liiga palju ootama, kuid üritasin ikkagi kõike võimalikult hästi teha. Tundsin kevadel, et leidsin väljakul mugavuse, aga koroonaviirus rikkus kõige olulisema osa hooajast. Ma arvan, et oleksin võinud kindlasti paremini mängida, aga eks ole näha, mida uus hooaeg toob.”
Koostöö Läti koondise ja Pärnu meeskonna peatreeneri Avo Keelega sujub Platacsil enda sõnul hästi. “Ma ei saa Avo kohta midagi halvasti öelda. Tõsi, meil on keelebarjäär, sest mina saan küll vene keelest aru, kuid ei oska seda eriti rääkida. Avol on sama inglise keelega. See on siiski väike mure, muus osas mingeid probleeme pole. Mulle meeldib, mida ja kuidas ta treeningutel teeb.”
Kas keerulisematel hetkedel on Platacs Keelelt ka nõu saanud? “Me pole otseselt arutanud selliste teemade üle, aga kui ma vahel abi vajasin, siis ta aitas mind ja ütles rahulikult, mida tegema peaksin. Samuti ütles ta, et kõik ei peagi kohe õnnestuma. Olen natuke sellist tüüpi mängija, kellel võib pärast ebaõnnestumisi stress tekkida, aga Avo aitas mind natuke suunata ja sellest oli abi.”
Platacs teab, et kõrgemal tasemel läbi löömiseks on tal vaja oma mänguklassi veel kõvasti parandada. “Ilmselt kogu mänguline tunnetus on mu suurim probleem. Mul on raske end kõrvalt hinnata, sest ma ei pruugi mänguolukorras näha kõiki detaile, mis kõrvalt vaadates kergesti silma jäävad. Ma arvan, et ma pean veel väga palju tööd tegema oma rünnakuga, sest ma alustasin karjääri temporündajana ja liikusin alles hiljem diagonaalründaja kohale. Pean oma tehnikaga kõvasti vaeva nägema.”
Lõpetuseks ütleb Platacs, et tema suurim toetaja on tema pere. “Mu perekond toetab mind täielikult. Nad siirdusid Norrasse elama, kui hakkasin 16-aastasena võrkpalliga tegema. Ent kui nad satuvad Lätisse mõne minu mängu ajal, siis nad tulevad alati vaatama. Aga kui nad on eemal, siis vaatavad mänge internetist.”
