Kristo Kollo esiletõus on olnud Eesti rahvusmeeskonna viimaste aastate üks suuremaid ja ühtlasi meeldivamaid üllatusi. Karjääri algusaastatel rannavõrkpallurina tegutsenud ja alles 26-aastasena esmakordselt välismaale saalivõrkpalli mängima siirdunud tartlane pääses mullu koondises kõvast konkurentsis hoolimata põhikoosseisu ning valiti nii kaasmängijate kui ka võrkpallisõprade poolt EM-finaalturniiril meie parimaks.
Tänavu, neljandal välishooajal, Galati meeskonnaga Rumeenia meistriks kroonitud Kollo peab oma karjääris murranguliseks perioodiks 2017. aasta suve.
“See oli 2017. aastal, kui Gianni (Gheorghe Cretu) helistas mulle ja koondisse kutsus. Tema andis minu saalivõrkpalli karjäärile uue hingamise. Mul jäi seljataha toona küll esimene välisaasta Šveitsis – kõik oli uus ja huvitav -, aga Gianni oli ikkagi see mees, kes suutis mind veel rohkem saalivõrkpalli poole suunata. Just tema jättis minu karjäärile lühikese ajaga väga sügava jälje,” ütles Kollo “Kuldse geimi” 60. saates. “Tegelikult olin temaga kontaktis juba aasta varem. Kokkulepe oli selline, et kui keegi end vigastab, siis mina oleksin mees, kes tuleb appi.”
30-aastase Kollo sõnul suutis Eesti koondise peatreener tema mõtlemist muuta.
“Üks asi on vaimne pool. Treener peab olema ka psühholoog. Et ta jõuaks mängija sisemusse ja näeks, miks mingid asjad juhtuvad. Näiteks läbipõlemised. Ja teine pool on tehnilised nüansid ja mängustiil. Mida sinu füüsiline võimekus lubab – kas sa peaksid olema kaitsev, kontrolliv või võimas? Kui ma koondisse läksin, olin selline mees, kes tahtis hirmsasti palli keset platsi lüüa. Tema õpetas ja suunas mind teist stiili viljelema. Sellest on palju abi olnud,” selgitas nurgaründaja.
Mulluse EM-finaalturniiri headele esitustele ladus Kollo põhja eelmise suve esimeses pooles peetud vestlusega.
“Mul oli Gianniga pärast meie eelmise aasta põrumist kodusel Euroopa Kuldliiga finaalturniiril pikk jutuajamine. Ta tegi mulle mingid asjad selgeks. Need asjad juhtusid minu jaoks õigel hetkel lihtsalt. Füüsiliselt olin okei vormis niikuinii, aga pigem pidin just oma peas mingid asjad ühendama,” sõnas Kollo.
“Ma olen rahu teinud sellega, et olen kaitsemängija. Mul läks päris tükk aega, kuni sellega õnnestus leppida. Ka Gianniga rääkides oli see sõnum, et vahet pole, kas saad 10 või 30 tõstet, aga ära eksi. Kasuta iga olukord maksimaalselt ära. Olen õppinud hindama enda panust. (Martti) Juhkami, (Robert) Täht ja (Andrus) Raadik on ründava suunitlusega mängijad ja võib-olla oligi puudust kellestki, kes kontrolliks platsimängu,” arutles Kollo, kes võttis justkui Keith Puparti rolli koondises üle.
Kuula või vaata kogu saadet Kristo Kolloga:
