Eesti rahvusnaiskond alistas eile EM-valikturniiri viimases voorus võõrsil Soome 3:1 (20, -15, 14, 17) ning jõudis meie esimese olümpiaala pallimängu naiskonnana tiitlivõistluste finaalturniirile.
“Veel ei ole kohale jõudnud, millega me hakkama saime,” sõnas ülirõõmus Liis Kullerkann vahetult pärast mängu ajakirjanike ette saabudes.
“Mina ei osanud nooremana unistadagi sellisest saavutusest, sest täisikka jõudes polnud Eestil koondistki. Kõik on edasi läinud tasapisi. 2013. aastal esmakordselt koondisse pääsedes oli lihtsalt uhke tunne rahvusnaiskonna liige olla. Ressursse oli toona palju vähem ja mängisin pigem lihtsalt südamest. Nüüd on meil head mängijad peale kasvanud ja tänu meeste võrkpalli edule hakanud ka toetus kasvama. See on loomulik, et oleme tasapisi tähelepanu keskpunktile lähemale jõudnud,” ütles temporündaja, kes on koos noorema õe Kadiga koondise kaks pikemat mängijat.
“Eelnevatel aastatel olid meil keerulisemad alagrupid ja me polnud ise veel millegi taolise saavutamiseks valmis. Muidugi lootsime ja tahtsime ka siis mänge võita ja edasi pääseda, aga see tundus kuidagi kauge eesmärgina. Sellel valikturniiril nägime aga esmakordselt reaalset võimalust, kui alagrupid välja tulid.”
“Pärast esimest Tšehhi-mängu (Eesti kaotas kolmandas voorus võõrsil neile 0:3 – toim.) mõtlesime, et siit on ilmselt ikkagi päris raske edasi saada. Aga kui me Tšehhit kohe seejärel kodus võitsime, muutus kõik vägagi reaalseks. Viimased neli kuud käis kogu valmistumine selle nimel, et kaks viimast valikmängu ära võita,” kinnitas Prantsusmaa kõrgliigaklubis Nancy’s mängiv Kullerkann.
Mis on Eesti koondise suurim tugevus? “Ma ütleksin, et võistkond on muutunud palju ühtlasemaks. Igal positsioonil on tugevad mängijad, kelle peale saab loota. Kui keegi ära vajub, on alati võtta pingilt väärt asendus. Lisaks on meil võistkonnas tobedad tüdrukud – kõige paremas mõttes! -, kellega saab ülipalju nalja. See toobki meid võib-olla üksteisele lähemale,” rääkis heledapäine põhikoosseisumängija.
Augustis algava EM-finaalturniiri kohta ei osanud Kullerkann veel midagi kosta.
“Ma pole nii kaugele ette mõelda jõudnud, sest saavutuski pole kohale jõudnud. Ma arvan, et me läheme ja nutame õhtul tüdrukutega kuskil veel,” lisas 27-aastane Kullerkann naerdes.
