Markkus Keel enda ja Kert Toobali vahest: kui teen ebaõnnestunud tõste, siis mõistan – Kert eksib harvemini

Markkus Keel. | Foto: CEV

Esimest hooaega välisliigas mängiv Markkus Keel tõi viimatises Austria liiga mängus sidemängija kohta harvanähtavad 8 punkti (+7), kuid ise saavutusest suurt numbrit ei tee.

Kõnealune matš toimus eelmise nädala keskel, kui Bleiburgi Posojilnica teenis 3:0 (25:17, 25:15, 25:17) võidu Weizi üle.

“Ausalt öeldes ma ei mäletagi, et midagi erilist oleks olnud. Tean vaid, et mõned punktid tõin,” muigab Keel. “Kahjuks oli lihtsalt selline vastane, kelle vastu sai igasuguseid asju teha. Austria liigas on meil pooled mängud sellised.”

Keel annab endale aru, et üks resultatiivne mäng ei tähenda sugugi seda, et ta võiks end näiteks ründemängijana katsetada.

“Need mängud jäid noorteklassi-aega. Meie vanuseklassis oli mängijate valik nii hõre, et vahel tuli mul ka nurgaründajana tegutseda,” meenutab Keel. “Mind pole isegi tõmmanud teiste positsioonide poole. Arvan, et ega mul mujale asja poleks ka. Tunnen end sidemängijana hästi.”

22-aastasel Keelel on parasjagu käsil tihe periood, sest 14 päeva jooksul peetakse Austria meistrivõistlustel ja Kesk-Euroopa liigas kokku suisa seitse mängu. Suure töö on Bleiburg juba mõlemas sarjas tegelikult ära teinud: Austrias liigutakse vankumatult põhiturniiri võidu suunas ja Kesk-Euroopa liigas heideldakse teise ja kolmanda koha nimel, mis tähendab, et Meistrite liiga klubi Ljubljanaga võib duell ees oodata alles finaalis. Kesk-Euroopa liiga finaalturniiri korraldab märtsis muide Bleiburg ise.

Keel sai jaanuari alguses veidi mänguaega ka Eesti koondise EM-valikmängus Lätiga, kui ta kapten Kert Toobalile puhkust andis. Pärnakas tõdeb, et koondisepaus mõjus värskendavalt.

“See oli väga mõnus periood. Koondises tuletati meelde, et see treeningute intensiivsus, mis meil Austrias on, pole ikka päris see, mis ta olla võiks. Olen praegu noor mees ning treeningute osas on tegu tundlike aastatega, kus keha lubab palju rasket tööd teha,” teab ta. “Ent selleks, et tugevamasse klubisse pääseda, tuleb ise mängijana edasi areneda.”

Ent kas ja mil moel tunneb Keel, et 39-aastane Toobal on temast veel sidemängijana sammu võrra ees?

“Raske öelda. Kui ma olen platsil ja teen mõne ebaõnnestunud tõste, siis mõistan, et näe, Kert ei tee selliseid vigu. Minul tuleb ikka ette neid tõsteid, kus ründajatele ei jää mingit varianti lahenduse otsimiseks, aga Kert eksib harvemini. Tunnen, et ajaga on vigade arv siiski vähenemas. Olen nüüd juba nii Eesti kui Austria liigas küllalt palju mängukogemust saanud ning tunnen, et enesekindlust ja mängulugemist tuleb juurde. Ka kõvad trennid aitavad arengule kaasa,” vastab Keel.

Keele sõnul on täna veel vara öelda, mis järgmisest hooajast saab, kuid iga tema sõna annab aimu, et võimaluse korral sooviks ta end mõnes tugevamas liigas proovile panna.

“Eks see paistab, mis pärast hooaega saab. Eesti koondis on üks suurepärane koht, kus on võimalik välisklubidele silma jääda. Me mängime ju terve suve erinevaid mänge ja sarju ning juhul, kui pääsen väljakule, on see klubiotsingutel suur pluss,” lisas Eesti koondise teise sidemängijana kanda kinnitav Keel lõpetuseks.

polar.com

Jaga postitust

Lisa kommentaar