Kaheaastase pausi järel tänavuseks hooajaks Pärnu Võrkpalliklubi ridadesse mängima naasnud Martti Keel leiab, et võistkonna kehva vormi on tinginud kaks põhjust.
Avo Keele juhendatav meeskond on alustanud hooaega halvemini kui kunagi varem, sest seitsmest mängust on Pärnul kirjas vaid kolm võitu. Alla on jäädud juba nii Daugavpilsile, Jekabpilsile, Tartu Bigbankile kui Riia Tehnikaülikoolile.
“Ma arvan, et meie kõige suurem murekoht on olnud servi vastuvõtt,” sekundeerib Keel meeskonnakaaslasele Tamar Nassarile, kes ütles sama eile antud intervjuus Võrkpall24’le. “Paljuski on probleem tekkinud sellest, et meie eeldatav vastuvõtuosakonna liider Taavet Leppik on saanud mängida vaid ühe mängu, Saaremaa vastu, mille ka võitsime. Aga meie mäng ei tohiks sõltuda nii palju ühest mängijast, kuna tegelikult on ka ümberringi head mehed. Ometi on sisse tulnud suisa sellised geimid, kus vastased löövad meile viis ässa. Kehv vastuvõtt pärsib kogu meie mängu. Eks see ole ka arusaadav, et 20-aastasena (Pärnu vastuvõtuosakonna keskmine vanus on Leppikuta mängides 20 aastat – toim.) teed rohkem vigu kui näiteks 25-aastasena, tean seda ju omast käest. Samas, Selveris panevad praegu julgelt juba 15-aastased mängijad,” arutleb pärnakas.
26-aastasele sidemängijale valmistab pettumust see, kuivõrd kergesti kaasmängijad rasketel hetkedel alla kipuvad andma.
“Eelmise nädala mängus Riiaga oli mul väga ebameeldiv platsil olla. Ma ei saanud aru, mille pagana pärast meeskond ei võitle. Kohe, kui midagi ei õnnestu, langeb meeskonna mast maha. Kohati on ka trennis seda näha olnud, et kui kellelgi on raske hetk või väsimus sees, siis ongi nii ja ei jaksatagi pingutada. Sellistel hetkedel mõtlen, et, pagan, ma tulen iga päev trenni väsinuna, ometi annan alati maksimumi (Keel käib Tallinnas täiskohaga tööl ja sõidab igal õhtul Pärnusse trenni – toim.). Tundub, justkui mõnel on täiesti suva… Pingutada ei osata. Olen seetõttu ka väljakul kohati väga kurjaks saanud mängijate peale, kuigi tagantjärele mõistan, et ega seegi olukorda paremaks muuda. Asi pole selles, et ma ainult teisi kritiseeriksin. Ma pole ka endaga rahul olnud,” tunnistab Keel.
Sarnaselt Nassarile näeb ka Keel tulevikku siiski optimistlikuna, sest võrreldes eelmise hooajaga on välismängijate valik õnnestunud selgelt paremini.
“Ma loodan, et kui Leppik meeskonda naaseb, hakkab mäng kiiresti paranema. Igal mängijal – nii minul kui ründajatel – on lihtsam tegutseda, kui serv on käes. Võimu selles meeskonnas ju tegelikult on, kui oma asjad klappima saame. Kolm uut leegionäri (Chizoba Neves Atu, Atvars Ozolinš ja Ilja Kovalov) meeldivad iseenesest mulle kui sidemängijale. Mul on selge pilt, mida tegema pean, et nad löögil end mugavalt tunneksid. Näiteks diagonaalründaja Atu on tegelikult päris osav, naljalt ta rünnakul ei eksi. See on hea märk. Potentsiaali on ka teistel kõvasti,” ütleb Keel.
Millisel kolmest uuest noorest leegionärist on Keele sõnul enim potentsiaali tipptasemel võrkpalluriks saada?
“Ma arvan, et ukrainlasel Kovalovil. Tal on meeletult head löögikõrgused, kuigi, jah, tal on ka omad puudused. Siin liigas võiksid nad kõik väga head mängijad olla, seepärast tekibki küsimus, kuidas me nii kehvasti oleme suutnud esineda,” lisab Keel.
Pärnu jätkab Credit24 Meistriliiga hooaega nädala pärast kahe tähtsa mänguga lähikonkurentide Rakvere ja Tallinna Selveri vastu.
