fbpx
Close

Micah Christenson: meil oli õnne, et suutsime Tartut täna võita – nad mängisid tõesti väga hästi

Karl Rinaldo
Micah Christenson. | Foto: Kaasani Zeniit

Tartu Bigbank pidas täna Tartu Ülikooli spordihoones avakohtumise CEV Cupi 1/32-finaalis, kus võõrustati maailma tippu kuuluvat Kaasani Zeniiti. Tartu punnis tugeva vastasega küll kõvasti ja tegi Eesti võrkpallile au, kuid pidi vastu võtma 1:3 (21:25, 18:15, 25:20, 23:25) kaotuse.

Võrkpall24 usutluses pärast kohtumist Zeniidi ja USA koondise sidemängijat Micah Christensoni, kes tunnustas Tartut hea mängu eest.

Eestlasena pean ma alustuseks ütlema lihtsalt “milline mäng”, ent kuidas sina tänase kohtumise kokku võtaksid?

Jah, absoluutselt, see oligi lahe mäng. Ja meie jaoks raske mäng. Me ei suutnud mängida kolmandas ja neljandas geimis nii, nagu peaksime ega lahendanud rünnakuid. Tartlased said mitmeid häid serviseeriaid ja olid tänu sellele hästi mängus sees. Aga võitmine on siiski alati hea asi. Ja kolme punkti teenimine ka. Eriti olukorras, kus me ei mängi oma parimat mängu. Teeme omad järeldused ja tuleme homme siia tagasi teadmisega, mida tegema peame.

Mis oli kolmandas ja neljandas geimis teie ebakindla esituse põhjus?

Ma arvan, et siin on natuke kõike. Me peaksime oma mentaalset lähenemist veidi muutma. Ja kui mõni pall läheb napilt vastase kasuks, siis võibki nii juhtuda. Ma pean siiski tunnustama ka Tartut, kes mängis täna imelist võrkpalli. Nad suutsid meid kolmandas ja neljandas geimis serviga tõsise surve alla panna.

Kui me sinuga eile rääkisime, ütlesid, et trennis nähtu põhjal tundub Tartu kui hea hüppega võistkond. Kas täna võib öelda, et selle hüppe kõrval on muudki head?

Jah, lisaks hüppasid täna veel kõrgemale kui eile! Adrenaliin ja kodupublik andis neile palju juurde. Meil on tartlaste vastu pärast seda mängu väga suur austus. Meil oli õnne, et suutsime sellisest mängust võiduga välja tulla.

Zeniidi nimekaim võrkpallur Maksim Mihhailov on reeglina tuntud kui väga stabiilne mängija. Täna tema mäng ei õnnestunud. Oskad sa öelda, miks?

Ma arvan, et mina ja Max pole veel head klappi leidnud. Me pole ausalt öeldes saanud treeningutel eriti kokkumängu harjutadagi, sest oleme sõitnud ühelt mängult teisele. See on protsess. Me peame koostöö osas veel omajagu õppima. Aga mida ma oskan öelda, on see, et Max on olnud pikki aastaid maailma üks paremaid diagonaalründajaid põhjusega. Minul on temasse palju usku. Ootan huviga edasipidist koostööd temaga.

Kas te alustate homset mängu veel tõsisemat kui tänast?

Jah, me peaksime mängima igat mängu, nagu see oleks meie viimane, kuigi taoline väljend kõlab klišeena. Selle õppetunni me täna saime. Aga see ei võta midagi Tartult ära. Asi polnud selles, et meie ei mänginud hästi, vaid selles, et nemad mängisid hästi.

scroll to top